fbpx

Ma ei jaga Ameerika jalgpallist midagi ega ilmselt hakka seda kunagi tegema. Ma tean vaid seda, et mängus on üks pall, mille põrkesuunda on keeruline aimata ning seda ajavad taga karjuvad mehed, kes peapõrutuste tõttu ei ole võimelised palli lennutrajektoor ette ennustama. Vaatemäng missugune! Küll aga oskan ma hinnata head reklaami. See peab olema lööv, tekitama tugevat emotsiooni ning parimal juhul aitama ka toote müügile kaasa.

Iga-aastane Super Bowl on koht, kus saavad kokku Ameerika jalgpall ja reklaamitööstus, see on suursündmus nii jalgpalli armastajatele kui ka neile, kes hindavad häid reklaame. Näib aga, et videomängude tootjad ei kipu sellest Ameerika suursündmusest osa võtma.

Eesti aja järgi pühapäeva ööl leidis aset järjekordne Super Bowl, kus ei näidatud ainsatki videomängude teemalist reklaami. Küll aga sai näha reklaamides filmide treilereid, koeri, musklimägesid, Kinect-i, auto mudeleid, õllesid, karusid ja tundmatuid USA brände. Kas oli videomängude reklaamiklippide puuduse põhjuseks 4 miljoni dollariline hind pool minutit kestva klipi näitamise eest või asjaolu, et lähiajal ei ole tulemas välja ühtki ülisuurt mängu?

Olukorda tõttas päästma 32 sekundit kestnud lühikokkuvõte filmist „Need for Speed“, mis jõuba kinodesse 14. märtsil.

Mingil määral aitas hädast välja ka Microsoft

Korraga leian ma end kurvalt kauguses asuvat raagus puud vaadates mõtisklemas. Minu peas keerlevad mõtted „Kuhu küll kõik videomängude reklaamid jäid?“, „Mis on neist küll saanud?“ Nii meenuvad kaks eelnevate aastate klippi, mis mõlemad vastasid minu hea reklaami kriteeriumitele.

Kõigile unboxing videote tegijatele kohustuslik vaatamine aastast 1984:

Miks me kõik ootasime PlayStation 4 müügile tulekut, kui juba 2001. aastal kuulutati välja mängukonsool PS 9?

Ja muidugi reklaam, mis ei ole kuidagi seotud üritusega Super Bowl, aga on selletagi väga hea.

Long Live Play!