Kuidas Eesti kaklusmänguskeene Lätis käis ja tervele baltikumile peksa andis

Turniiridel on alati tore käia. Olles Eesti kaklusmängukommuunis üks aktiivsemaid inimesi nii korralduse kui ka osaluse poolest, tahtsin käe valgeks saada ka rahvusvahelisel turniiril. Minu esimeseks oli Läti vaste erinevatele Comic-conidele, Wintercon.

Wintercon V leidis aset 12. jaanuaril Kipsala saarel keset Riia linna. Sinna saamine oli suhteliselt vaevaline, kuna meie auto suri pidevalt välja (mingi kütusejagaja probleem, ei tea autosid). Kipsala suur konverentsikeskus oli tegelikult… päris tühi. Letid animenänniga olid eespool, suur saal kuskil kõrval ja turniirid üldse saali kõige kaugemas nurgas.

Vaatamata sellele sättisime asjad esimesel päeval ilusti valmis. Mängudeks olid My Hero One’s Justice, Tekken 7 ning SoulCalibur VI. Kuna miskipärast sai osaleda ainult ühel turniiril, võtsin mina osa otse loomulikult sellest animemängust.

Järgmisel päeval oli mass meeletu. Ukse taga olnud järjekord oli kohutavalt pikk, kuid õnneks kuulusime meie n-ö VIP-ide alla ja saime isegi kaelapaelad ning siseneda-väljuda omal volitusel. Mängude poolest oli aga meeletu mass Tekkeni ümber, kuna peaaegu et kogu Balti kaklusmängukommuun oli end Lätti kohale vedanud, et omavahel madistada. SoulCaliburi turniiril oli rahvast suhteliselt vähe, küll aga võttis sellest osa ürituse ainuke cosplayer, kes oli Street Fighteri peategelase, Ryu riietuses. My Hero juures oli sama palju inimesi kui SoulCaliburis, enamasti tänu asjaolule, et ma käisin ja rääkisin inimestega, kes turniiri kõrval olevates vabamängimise alades seda proovisid.

Võistlused läksid kiiresti, mängud olid head ning võiduviljad magusad. Vaatamata VÄGA valjule muusikale sai ikkagi inimestega räägitud (õnneks enamasti inglise keeles, kuid vahepeal oli vaja ka vene keelt punnitada). Kolmikvõit läks Eestile: mina võitsin My Hero One’s Justice turniiri skooriga 10-0, Art Simson (VGE | Backlotscum) võitis SoulCalibur VI ning Raskkii võitis Tekken 7. Raiko Puust (VGE | Jackler) sai Tekkenis kolmanda, Danel Kungla (VGE | eiolekassi) SoulCaliburis teise koha.

Auhinnafond iga mängu kohta oli 100 eurot, jagunedes 50-30-20. Kiire matemaatika ütleb, et Eestisse läks kolmesajast eurost kaks kolmandikku ehk 200 eurot. Voh sulle, Läti ja Leedu!

Hiljem oli võimalik nautida rohkem kasuaalseid mänge, näiteks panin enda konsoolil käima kaklusmängu BlazBlue: Centralfiction. Paljud lätlased soovisid mu vastu mängida, kuid mind võitsid peaaegu viieteistkümnest inimesest ainult kaks. Sellegi poolest oli nende tase hea, nad teadsid kombosid ja kuidas, noh, mängida.

Leidus ka naismängijaid. Eestis ma ei tea peaaegu ühtegi naismängijat (v.a. võibolla see üks neiu, kes Mortal Kombatit mängis, aga rohkem tõsiselt ei tule ette). Lätis oli aga neid neli. Tore oli vaadata, kui hästi nad mängida oskasid (ma kaotasin ühe raundi Noeli mängija vastu ning olen ikka veel soolane).

Üleüldiselt oli üritus asja eest. Mulle väga meeldis kogu see õhkkond, samuti oli tore näha Baltikumi kaklusmängude mängijaid, kellega muidu trehvame ainult Discordi vahendusel. Järgmine reis on planeeritud maikuusse, kus külastame Põhja-Euroopa suurimat kaklusmänguturniiri Headstomper. Seal osalen BlazBlue Cross Tag Battle’is, millel on konks – tegemist on kvalifikatsiooniga Arc Revo Live suurturniirile, kuhu saavad edasi ainult parimatest parimad.

Egas midagi, puldid ja kakluspulgad välja ning harjutama!