Bugsnax – natuke putukad, natuke snäkid

Bugsnax on mäng, mille treileri vaatamisest jääb pähe kaks mõtet: „Mida ma just vaatasin?“ ja „Intrigeeriv, ma tahaks veel nende krõllsilmsete maasikate kohta teada saada!“

Mäng ise vastab ka treileri püstitatud ootustele – need samad kaks mõtet naasid üsna regulaarselt, kui olin Snaktoothi saarele jõudnud ning asunud erinevaid seal elavaid putukampse püüdma ja oma tegelase liigikaaslastele söötma.

Algselt 2020. aasta novembris PlayStation 5 ja PC peal ilmunud Bugsnax jõudis selle aasta aprillis ka Steami, Nintendo Switchile ja Xboxile. Koos platvormivaliku laiendamisega lisas mängu arendanud stuudio Young Horses oma teosesse tasuta uuenduse.

Selle kõige oodatum osa oli paari tunni jagu uusi seiklusi pakkuv Broken Toothi saar. Ühes sellega saabusid mängu kiirrännaku võimalus, hulgaliselt lisamissioone Snaktoothil, võimalus oma saarel asuvat maja dekoreerida ning mütsidega putukampsud.

Bugsnax on eelkõige pusle- ja loomakeste kogumise mäng, kuid teoses lahti hargnev lugu on samuti piisavalt haarav, et puhtast uudishimust lõpuni mängida. Puslekana on Bugsnaxi disain ja ülesehitus minu silmis eriti hästi õnnestunud – iga Snaktoothi saarel elava snäkk-putuka püüdmine on omaette mõistatus.

Nende lahendamisel tuleb kasutada erinevaid lõkse ja varustust; võtta arvesse püütava olendi käitumismustrit ja elupaika; ning vahel tuleb püüdmisprotsessi kaasata ka mõni teine läheduses toimetav putukamps.

Kuigi saare faunasse kuulub üle saja erineva liigi elusat toitu, püsib nende püüdmine piisavalt põnevana vähemalt nii kaua, kui kulub mängu põhimissiooni läbimängimiseks. Loo edenedes avanevad kaardil uued alad uute kohalike putukampsudega ja erinevad kõrvaltegelased annavad mängijale uusi tööriistu nende püüdmiseks.

Iga snäkk-putuka kättesaamiseks sobiva strateegia välja mõtlemine sulandub hästi kogu mängu temposse. Peaaegu ükski pusle pole liiga ilmselge, aga samas ei teki ka pikki kinnijäämisi, mis mu mängumaailmast välja raputaks ja mängu wikisse juhiseid otsima ajaks.

Bugsnaxi mänguelamus on disainitud nii, et mängijal on peaaegu alati mitu suunda, kuidas mängu jätkata ning kui ühe pusle osas hetkel ideid ei tule, on võimalus vahepeal tegeleda mõne kõrvalmissiooniga. Ka võib lisada oma kollektsiooni mõni muu suuresilmne snäkk, kes kuskil läheduses ringi sibab.

Selleks, et Bugsnaxi põhimissioon lõpuni mängida ja teada saada, mis värk ikkagi nende sajajalgsete võileibade ja burgermardikatega on, kes sööjaid järk-järgult üha veidramateks snäkisulamiteks muudavad, ei ole tingimata vaja kinni püüda iga liigi esindajat või lõpetada iga kõrvaltegelase lisamissioone.

Keskendudes põhiliselt putukampsude päritolu uurimisele ja Snaktoothi saare mõistatuse lahendamisele, kulub Bugsnaxi läbimängimiseks umbes 6-7 tundi. Kui teha lisamissioone ja kõik putukampsud kokku koguda, võib mängu jätkuda ka 20-ks tunniks.

Isle of Bigsnax on paari tunni pikkune lisapakk, mis pakub põhimängule väga sarnast mänguelamust. Mängijal on võimalik avastada järsku merest tõusnud Broken Toothi saart, mille püsiasukateks on juba tuttavate paljujalgsete snäkkide hiigelsuured sugulased.

See saar oma 12 uue putuksnäkiliigiga rõõmustab ilmselt kõiki neid, kes Bugsnaxi putukapüügipusledel põhinevast mängumehaanikast tüdinenud pole. Et Broken Toothil toimuv tegevus leiab Bugsnaxi ajajoonel aset enne põhimängu lõppu, ei laienda see oluliselt mängijatele juba teadaolevat arusaama putukampsude pärimusest.

Bugsnax on kindlasti õige mäng neile, kellele meeldivad puslemängud ja kollektsioneerimismängud. Värviline maailm, absurdsusele kalduv teemapüstitus, armsad loomakesed ja mängu sujuv kulg haaravad mängija kaasa ning ei lase enne lahti, kui kogu tõde krõllsilmsete maasikate kohta on teada!