Mis seob omavahel mänge nagu Wolfenstein 3D, Shadow Warrior, Rise of the Triad, Deus Ex ja System Shock? Kõik on 90-ndatest pärit klassikalised videomängud, mis on ühel või teisel viisil toodud hiljem kaasaega. Näiteks on mais ilmunud Wolfenstein: The New Order suurepärane uustöötlus klassikast, mis austab nii algmaterjali, peategelast kui ka lugu ning näitab, et vanakooli mängumehaanika võib modernsete lahendustega olla endiselt see kõige köitvam ja meeltlahutavam. Shadow Warrior ja Rise of the Triad said eelmisel aastal uusversioonide osaliseks ja seda üsnagi õnnestunult…esimene rohkem, teine vähem. Rise of the Triad oli liiga püüdlikult vana mäng, Shadow Warrior aga eneseteadlik paroodia kõigist ja kõigest. Deus Ex’i järg, alapealkirjaga Human Revolution, on juba praegu moderne klassika ning System Shock’i vaimne järg BioShock niisamuti.

Vanakooli mängude modernseks muutmine on viimastel aastatel olnud väga populaarne. Nüüd on järjekord Doom’i käes, kuigi selle kõigi aegade tuntuima FPS mängu vanaks nimetamine ei ole ehk kõige paslikum, sest viimane osa (Doom 3) ilmus tegelikult alles 2004. aastal ehk siis kõigest 10 aastat tagasi. Nüüd mõtlema hakates on see tegelikult ikka väga pikk aeg. Alles see oli kui pimedas toas, klapid peas, kolmandat osa mängisin, imetledes mängu kui graafilist imet. Tegelikult peab Doom 3 siiani ajale väga hästi vastu.

Doom 4 on olnud töös juba aastast 2008. Võib-olla isegi varem, aga esimesed teated saabusid 4 aastat pärast viimast osa. Teadeteks need jäidki, sest erinevatel andmetel toonased versioonid ei töötanud ning pärast seda kui ZeniMax Media, kelle Zenimax Online Stuudio valmistas The Elder Scroll Online’i, võttis koostööpartnerid Id Software’i (Doom, Quake, Wolfenstein, Rage) ja Bethesda (The Elder Scrolls, The Fallout 3) enda hõlma alla, tundus, et Doom sattuski põrgusse, kust enam väljapääsu pole. Pärast Bethesda alt ilmunud Wolfenstein: The New Order’iga kaasa antud Doom 4-ja beeta võtme ilmumist selgus, et mäng on siiski tulemas. Hiljuti lõppenud QuakeConi jooksul näidati suletud kardinate taga kaameravabas ruumis ka mängu ennast, mis erinevate teadete kohaselt oli ilus, suurejooneline ja väga paljulubav; nagu vanakooli kogemus, kuhu on lisatud tänapäevaseid lahendusi.

doom 3

Mängu arendajad andsid teada, et uus osa ei hakka kandma nime Doom 4 ega Enemy Territory: Doom Wars (arendajate poolne nali lollide pealkirjade suunas), vaid selleks saab olema lihtsalt Doom. See muidugi tõstatab otsekohe küsimuse, et ehk on tegu uusversiooniga? Olgugi, et sisu kohta pole palju teada, ei pea seda kartma, sest nii palju kui kinnises ruumis näidatud video kohta on räägitud, tundub tegu olevat mingit sorti järjega. Videos liikus tegelane mööda koridore ja võitles deemonitega – ühesõnaga tegi seda, mida me olemegi kõik need aastad Doom’is teinud. Suurim erinevus vanematest seisneb aga selles, et uues on võimalik deemoneid igal võimalikul moel poolitada. Tundub, et jäsemete eemaldamine on üks uutest firmamärkidest. Lisaks on juhitav tegelane seekord palju liikuvam ning vaenlastega võitlemine suuremat strateegiat nõudev. Kirjeldustest jääb mulje, et Doom on verine, hoogne ja igatpidi lennukas. Sellisena ta mulle meeldiski.

Senikaua võime aga ette kujutada, milline näeks välja klassikaline Doom tänapäevases võtmes. Ehk midagi sellist?

Uus Doom põhineb id Software’i uuel mootoril id Tech 6, mis on uuem versioon stuudio enda viimase mängu Rage’i, MachineGames’i Wolfenstein: The New Order’i ja alles ilmuva Tango Gameworks’i The Evil Within’i juures kasutatud id Tech 5 mootorist. Teadupärast põhines Doom 3 mootori 4-ndal versioonil. Uut Doom’i võib oodata järgmisel aastal, aga ma ei imestaks kui seegi edasi lükkub ja ilmavalgust alles aastal 2016 näeb.

Id Software’is on toimunud vahepeal palju muutusi. Doom 3 juures töötanud stuudio üks loojatest Adrian Carmack lahkus, sama tegi ka temaga mitte ühtegi sugulussidet omav legendaarne John Carmack. Õnneks pole kuhugi kadunud Doom 3 mängurežissöör Tim Willits, kes on ühtlasi ka paljude teiste id Software’i kunagiste mängude juures tegev olnud. Ühtlasi selgus, et stuudioga liitus Crytekist sealsete rahaliste probleemide tõttu lahkunud arendaja, kes on seni olnud väga sina peal Crysis‘e seeria mängudega. Talenti igatahes jagub, stuudio vanameistrid on endiselt töös ja tuleb loota lihtsalt parimat, et üks tuntumaid mänge suudab välja hüpata oma ajaloo varjust ning olla omal kahel jalal seisev uus Doom.

Kunagi arvasin, et kui uus Doom peaks tulema, saab sellest tänapäeva trende arvesse võttes kindlasti MMOFPS, mis põhineb free-to-play mudelil. Õnneks seda ei juhtunud, sest selgus, et stuudio arvates on seeria juurte juurde naasemine see kõige õigem lahendus. Minu arvates ka.

doom 1

Mitte kõik mängud ei pea olema nagu Destiny ja ma ei ütle seda halvustavalt, vaid pean silmas just klassikalisi tulistamismänge, mis meeldisid meile just sellistena nagu nad olid. Vahel piisab detailide värskendamisest ja modernsete võtete lisamisest vanadele. Wolfenstein: The New Order sai sellega näiteks ideaalselt hakkama.

Doom ilmub XBox One’i, Playstation 4-ja ja PC peale ning hakkab jooksma id Tech 6 najal 1080p-s, 60 kaadrit sekundis. Ilmumisaega võib ainult oletada, aga 2015 on juba hea pakkumine.

Allikas: Latestnewsexplorer, Polygon