Kõikidest eelmisel aastal müüdud PC mängudest oli 92% digitaalsed

92% on suur hulk- see on 8% vähem kui 100% ning 42% rohkem kui pool. Täpselt nii suures mahus müüdi eelmisel aastal PC mänge digitaalselt, väidavad firma DFC analüütikud. 92%? See on ikka paganama suur number. Nii ei saa me enam kasutada mõningate eestlaste jaoks kahtlase väärtusega mõistet: tulevik on digitaalne! Kui 92% on tulevik, jääb oleviku jaoks alles vaid 8% ning see on kindlasti liiga väike osa. Kuid lõpetame oma pea piinamise keeruka matemaatikaga ning sõnastame eelpool nimetatud mõiste ümber: olevik on digitaalne!

Kas teie mäletate, millal ostsite viimati füüsiliselt karbis peituva PC mängu? Mina mäletan – see oli Helsingi konsoolimuuseumi külastades kaasa ostetud indiehitt Goat Simulator. Kuid miks ma ostsin selle plaadina ja paar eurot kallimalt kui oleks näiteks seda saanud virtuaalpoest Steam? Sest ma tahtsin näha oma elukaaslase nägu, kui ta koju tulles leiab oma laualt naeratava kitse pildiga mängukarbi. Paar lisaeurot oli seda väärt. Kuid karpi avades ma sisestasin siiski kaasas olnud koodi Steami ja laadisin selle mängu digitaalselt alla. Ma usun, et ma pole ainus, kes viimast käitumisviisi harrastab.

Digitaalsete mängude ostmine ja nendega ümberkäimine on tunduvalt lihtsam, kui plaadiriiulilt tolmu pühkimine. See on tehtud isegi nii lihtsaks, et me võime leida oma Steami kontolt rohkem mänge, mida me ei ole mänginud, kui neid, mida me oleme mänginud. Ma isegi ei tea, kas see on tingimata halb.

Lõpuks jääb siiski kõik meie endi otsustada; kas me ostame mänge digitaalselt või naudime poes mänguriiulilt plaadikarpide vaatamist. Mina igal juhul jään DFC analüütikute otsusest hoolimata ostma mänge mõlemas formaadis ning salaja unistan, et kui kunagi peaksin hästi rikkaks saama, siis hakkab mu mängutuba kaunistama suur hulk kollektsionääridele ja tõsimeelsetele fännidele mõeldud Collectors edition mängukarpe.

Allikas: PC Gamer