fbpx

Aasta on 2065. Teine maailmasõda on nüüdseks juba ammune minevik ning Call of Duty universumis pole ajamasinat loodud, et seeriat tagasi 20. sajandi Euroopa sõjatandritele viia. Omal veidral moel on mänguseeria ajatelg täiuslik näide sellest, et aeg kui kontseptsioon on totaalselt lineaarne. Tulevik ei ole küll must, aga esimese Call of Duty: Black Ops III ametliku treileri alt leidub fraas „a dark, gritty future“, sest miks ta ei peakski seda olema? Tume tulevik toob endaga kaasa düstoopia, kus inimesed aina rohkem ja rohkem asendavad enda jäsemeid ja eluks vajaminevaid organeid tehislikega, et joosta kiiremini, hüpata kõrgemale ning näha kaugemale, kuid ainsa vahega, et neid ümbritsev keskkond ei ole kollastes toonides.

Mida täpsemalt uus Call of Duty lauale toob ning mida võime peale treileri nägemist väita ja järeldada?

• Üksikmängu kampaania ei ole enam nii üksik – seda saab läbida lausa nelja mängijaga korraga. Peategelase sugu ja välimust saab vastavalt oma soovile valida ja kujundada. See annab justkui mõista, et hüljatud on viimast kolme Treyarchi mängu läbinud Reznovi, Masoni ja sõprade saaga ning lisaks nimele (eelmise osa logo oranžile visuaaliale) ei oma Black Ops III eelmiste osadega ühiseid jooni.

• Väidetavalt üritab Treyarch Call of Duty üksikmängu kampaaniat nn. koridoritest välja tuua ning pakkuda mängijatele avatumate tasemete näol rohkem valikuvõimalusi nende läbimiseks.

• Treiler annab aimu sellest, et nüüdsest on võimalik seinte peal joosta. Noh, nagu seal ühes teises mängus.

• Mitmikmängus antakse võimalus nimetute avataride asemel valida 9 erineva „spetsialisti“ vahel, kellest igaühel on talle omane erivõime ja relv.

• Zombid on tagasi. Keegi pole üllatunud.

Call of Duty: Black Ops III treiler näeb välja kahjuks üsnagi geneeriline. Kadunud on Treyarchi seeria eelmiste osade juustune võlu ning see on asendunud teiste mängude mõjutuste kompotiga. Kahe minuti sees peitub CoD seeria eelmine osa Advanced Warfare, Titanfall, Crysis 3 (eelkõige just oma futuristliku vibu tõttu) ning ühel hetkel meenus mulle isegi selline hullumeelsus, nagu seda oli Bulletstorm (ent see oli pigem juhus). Eelmisel aastal kirjutasin sellest, kuidas iga-aastane Call of Duty mängimine on nõiaring, millest on raske välja astuda. Advanced Warfare jäi mul mängimata ning seekord astusin tee peal lebavast rehast mööda. Black Ops III mind praeguse seisuga nõiaringi tagasi ei kutsu.

Vähemalt on Rolling Stones jätkuvalt lahe.

Allikas: Call of Duty