Kuidas mulle uus Call of Duty maha müüdi

Ma olen vist juba loobunud jooksmast võidu suurte, pea igal aastal ilmuvate mänguseeriatega. Paljud mängusõbrad näivad neid vihkavat, kuid mängivad jätkuvalt. Müüginumbrid murravad aastast aastasse rekordeid, kuid uuendustega hoitakse end tagasi. Call of Duty: Black Ops III oli kindlasti üks nendest mängudest, mida ma ei kavatsenud soetama hakata. Piisas aga vaid ühest treilerist ja ma olin müüdud.

See treiler kätkeb endas kuni viimaste momentideni vähe callofdutylikku. Pigem on tegemist huvitava loopõhise film-noir stiilis mänguga, mille autoriks võiks olla näiteks Ken Levine. Ja milline staaride armee! Call of Duty on ka varem üllatanud sellega, et suudab enda juurde meelitada neid, kelle puhul seda kunagi ei ootaks, aga Ron Perlman, Jeff Goldblum, Heather Graham ja Neal McDonough, vot see on juba tase!

Treilerit vaadates lootsin, et Activision on ajanud videote pealkirjad segamini ning tegemist ei ole järjekordse zombi mängulaadi reklaamiga, vaid millegi sügavamaga. Mitte sellepärast, et ma unistasin, kuidas uus Call of Duty pääseb sellest söögi alla ja peale pritsitud mängumoodist, vaid see treiler on midagi palju rohkemat. Raske uskuda, et teemaks on taaskord elavate surnute koljude purustamine, mida on viimasel ajal saanud teha juba igas kolmandas videomängus. Kõige imelikum on aga see, et Call of Duty: Black Ops III põhilugu hakkab aset leidma vähemalt 100 aastat pärast seda, kui igasugused film-noir stiilis asjad moest kadusid.

Olgu Call of Duty mänguseeria mainega kuidas on, tänu sellele treilerile pean mina oma järgmiste kuude mänguplaanid üle vaatama, sest sinna on saabunud uus tegija: Call of Duty: Black Ops III – Zombies Shadows of Evil.