NBA 2K16 – Spordimängude G.O.T.Y

Taas on kättejõudnud spordimängusõprade lemmik aastaaeg: lühikese aja jooksul on välja tulnud pea iga populaarse spordiala teemalised videomängud. NBA on neist alati kõige hilisem, sest ka nende hooaeg algab hiljem. Võrreldes varasemate aastatega on aga NBA 2K16 kõige rohkem ootamist väärt ning peamiseks põhjuseks on loomulikult Spike Lee osalus. Kuulsa režissööri ning NBA-s tuntud kui suurima New York Knicksi ausataja loomingut saab nüüd ka mängus nautida. Nende jaoks, kes NBA-d jälgivad ja 2K mänguseeriat mängivad, ei olnud võimalik kuidagi paremini uut osa üles hype-ida. Kas see hype on olnud ka ootamist väärt?

Uue hooaja spordimängu esimest korda kätte võttes, jäävad silma graafiline pool, NBA 2K seeria puhul ka menüü disain, mis on eelnevatel aastatel vajanud minu jaoks alati harjumist, sest pole kunagi olnud just kõige mugavam. Sel aastal on selle kohapealt tehtud kannapööre ning kõik on tehtud väga soliidseks ja mugavaks. Näiteks Play Now, Online Head to Head ja Blacktop on pandud kõik ühe rühma alla. Sellega teenib NBA 2K16 minu silmis suured plusspunktid. See oli üks nendest pisidetailidest, mille kallal ma näiteks NBA 2K15 puhul nurisesin.

NBA 2K16 näeb graafiliselt ülimalt kaunis välja ja seda nii mängija kui ka kõrvaltvaataja jaoks. Mängides näiteks 1vs1 või soovi korral igat moodi kuni 5vs5 tänavakorvpallini välja (BLACKTOP), võib tekkida tõesti selline tunne, et kogu mäng on käimas reaalsuses. Lõpuks saame vastuse küsimusele, kumb on parem mängija, kas LeBron või Jordan.

Mängides esimest korda rohkem kui kahe mehega ühel väljakul, sain ma ühe negatiivse elamuse osaliseks. Nimelt on muudetud mängu juhtimist. Täielikult on ära kaotatud Pro Stick controls, mis toodi mängijateni alles 2K14-ga. Söötmine käib nüüd kolme erineva nupuga. Uue süsteemiga ära harjudes pean tunnistama, et olen muudatusega siiski väga rahul. Nüüd on tõesti tunne, et mul on oma mängujuhi söötude üle täielik kontroll.

Mängupildi kohapealt teeb NBA 2K16 nii mõnegi koha pealt silmad ette oma eelkäijatele. Nimelt kiire mängujuhiga kiirrünnakusse minnes ei peata sind vastasmeeskonna keskmängija enam kunagi. Kõigil on tulnud ette olukordi, kus su mängujuht on jäetud korvi alla kaitsma endast mitu korda suuremat ja pikemat keskmängijat ning võitluse võitnud. Selline asi pole enam paraku võimalik. Viskamine on vajab taaskord harjumist, sest on tehtud veidi raskemaks. Korvi alla murdmine on jäänud peamiselt samaks. Kui aga vale mehega sinna minna, siis saad kohe kulpi, samuti ei saa enam vigu nii kergelt välja meelitada. Kaitse kohapealt on mäng jäänud samaks.

Raskeim otsus, mida iga aasta langetada: kas MyTeam, MyCareer või MyGM. Ise valisin MyCareeri ja seda just Spike Lee kirjutatud loo pärast. Lugu ise on kaasahaarav ja tugev, kuid mingi hetk tekkis tunne, et tahaks vahevideod vahele jätta, et mäng kulgeks kiiremini. Selleks, et MyCareeri mängima hakata sama ladusalt nagu eelnevatel aastatel, tuleb mängida läbi kolm gümnaasiumi mängu, neli ülikooli mängu ning üheksa NBA mängu. Spike Lee „Livin Da Dream” loo saab pea kahe tunni jooksul läbi elada just nende mängudega. Minu jaoks jäi selline sissejuhatus pisut pikaks.

NBA 2K16 on suurpärane mäng, kuhu võib matta lausa sadu tunde. Peale selle mängimist võin julgelt väita, et olen kogenud kõigi aegade parimat spordimängu.