Leho mängis jaanuaris… Euroopa sidescrollereid

Kuni me kõik Unravelit ootame, on tarvis sügelevatele sõrmedele kratsimiskoht leida. Jaanuaris pöörasin oma põhitähelepanu sidescrolleritele (külgvaates mängudele), kus tarvis puslesid lahendada. Kõik need Euroopas loodud ja enamasti mõne aasta vanused mängud on seni kannatlikult minu pikas ootenimistus oma aega passinud.

Valdavalt olid mu elamused toredad, kuid ette sattus ka vähemvaimustavat lõbuvara, mistõttu jagan mängud kolme gruppi.

Neli parimat on…

Stick It To The Man!

Et Unravel on tegemises Rootsis, siis alustagem tolle kaasmaalasega, mis on väga muhe seiklus-sidescroller! Zoink Gamesi 2013. aasta komöödias jooksed oma juhitava sangariga ringi, loed tema peas end mõnusalt tundva tulnuka abil teiste mõtteid…. ning ka laenad ning vahetad neid. On üksikuid mõistatusi, kus tuleb ka pahadest poistest mööda saada, kuid põhirõhk on siiski teistele tegelaskujudele midagi uut ja absurdset pähe istutada.

Väga lahe dialoog on loetud tasemel näitlejate poolt. Koomilist kõne toetab omanäoline vaimukas papitüki-maailm ning ka mängitavus on sujuv. Kõik on vahva!

Tiny Thief

Arvutile ilmus Tiny Thief vaid kolm päeva pärast Stick It To The Man!-i novembri reliisi, kuid hoopis Euroopa teises otsas – Hispaanias. Androidi ja iOSi versioonid veeretas arendaja 5 Ants nuhvlitele välja varem, 2013. aasta suvel.

Noortesõbralik pusle-seiklus on atraktiivselt kirevavärviline, selge ja nunnu stiiliga. Muinasjutulises maailmas tuleb robinhoodilikul vargapoisil nuputada lahendusi olukordadele, mis tema taskuid täidavad ja kurjadele hingedele ninanipsu teevad. Mänguke on kergemeelne, lõbus, suhteliselt lihtne ja kõneta, ehk et sobilik väikeste puhkepauside täiteks. Kõhutunne ütleski, et ega Rovio oma tippajal igasugu tühja-tähja kirjastada võtnud ning tõsi see oli.

Deadlight

Jätkan teise hispaanlaste mänguga – sombikas Deadlight, kus tegelikult sõna “zombi” kordagi ei kasutata.

Täpselt nagu Valiant Hearts: The Great War, lummas ka Deadlight mind omal ajal esimesest silmapilgust alates. Ning nagu Valiant Heart, ei petnud ka Deadlight mu ootusi. Tõsiselt hea pusle-platvormikas! Minule täpselt mokka mööda olevad graafilised lahendused, kenad keskkonnad, veenev atmosfäär… Ainus, mille kallal norida tahaks, on peategelase ülepingutatud häälekõla, mis pealegi ei sobi kirjutatud päeviku emotsionaalse tooniga. Ning ka mängu lõpu arvasin ma kahjuks juba enne loo poole peale jõudmist ära. Aga ikkagi, meeldejääv elamus, eriti arvestades, et ma pole kunagi eriline sombinduse austaja olnud.

OIO: The Game

Vean kihla, et OIO-st pole ükski lugeja kuulnudki. Siinsest grupist kahtlemata kõige vähem tuntud mäng on ka kõige peidetum pärl. Ilmunud juba aastal 2011, jõudis see müügile GamersGate ja Desura veebipoodides, enne kui Prantsuse stuudio Uncanny Games uksed sulges ja Steami Greenlight protsess vastu taevast lendas. Ning nagu teada – kui arvutimäng pole Steamis, siis pole teda peaaegu olemaski.

OIO trumbid on kena triipe-mumme täis pilt, kaunis taustamuusika, enamasti huvitavad pusled, kus vaja edenemiseks strateegiliselt paigutatud postikesi kasvatada, ja mõnus õhkkond. Teksti mängus pole ja lugu lastakse aimata keerukamate puslede lahendamisel lahtilukustuvate joonistuste kaudu. Minimalismi ma üldiselt pooldan, kuid antud lahenduse tõttu võib mängija jääda liiga ähmase pildiga, kui kõike leida ei õnnestu… samas, ega lugu midagi originaalset ka ole. Virinat kannatab ka viimane, 12-s tase, sest puslemäng muutub järsku sobimatult kiireid reflekse nõudvaks jooksmiseks-hüppamiseks.

Okei, kuid mitte päris fantastiline elamus on….

Unmechanical – Extended Edition

Nii kreisi kui Stick It To The Man! Unmechanical ei ole, kuid omamoodi kiiksuga on ka selle Rootsi mängu maailm. Olles viie aasta eest tutvunud Teotl stuudio läbi silmade vaates puslemänguga The Ball, tunnetan sarnast hõngu ja käekirja, kuid kindlasti on oma jälje jätnud ka kaasautor Talawa Games.

Unreal mootorile ehitatud mängus lendad-sukeldud pisikese robotina maa-alustes torudes, koobastes ja rajatistes ning lahendad füüsikapõhised puslesi. Osad neist on aga ebaselguse tõttu tiba raskevõitu, sest taas seletuste ja kõnega siin mängija silmi – kõrvu ei tüüdata. Vastupidi, enamuse ajast katsub sobilik ambient taustamuusika karvu kitkuma kalduvat mõistatajat rahustada. Üldmulje on aga pigem positiivne.

Aja raiskamine on…

Dark Matter

Võibolla mõned isegi mäletavad paari aasta tagust Dark Matter saagat – kuidas mäng väljastati peaaegu et lõputa ja mängurite pettumusekisast tulenevalt võttis Steam mängu ajutiselt müügilt isegi maha. Pooliku mängu põhjus – Kickstarteri kampaania kukkus läbi ja raha sai otsa. Müüki paisati lihtsalt jupp, mis õnnestus valmis saada. Et mängu tagasi müügile saada, klopsis kirjastaja (sest arendaja InterWave Studios Hollandist oli juba pankrotis) midagi lõputaolist juurde, kuid lõpptulemus on siiski kesine ja tähelaeva vallutanud kosmosekollide kolkimine igav, sest ühesugustes koridorides kolamine on tüütult nüri ja eksitav. Mida rohkem ma seda meenutan, seda rohkem ajast kahju hakkab.

Proovisin või läbisin teisigi sidescrollereid, kuid mainimist väärib noist vast vaid lühike, kuid siiski päris korralik Austria ulmekas Pitiri 1977. Ülejäänud Prantsuse, Hispaania, Austria jt mängud ei avaldanud piisavalt muljet, et neid mainimagi hakata.