Silveri TOP 5 oodatuimat mängu aastal 2016

Aasta 2015 oli täis suurepäraseid videomänge ning käesolev 2016 tundub esmapilgul samuti rohkelt positiivseid üllatusi täis olevat. Kuid milliseid mänge ootame kõige enam? Mitmed Level1 kollektiivi liikmed otsustasid kirja panna TOP 5 oodatuimat mängu, mis käesoleva aastanumbri sees ilmavalgust näevad!

Eelmine aasta oli igas mõttes eeskujulik mänguaasta. Valik oli üpriski mitmekesine ning meelepärast kraami jagus igale maitsele. Eriti mõnus on elu PC platvormil, mille ekslusiivide arv ületab teisi kordades ning peaaegu kõik suuremad mängud on ka arvuti peal esindatud. Heites pilgu järgmise aasta kalendrisse, ei torka esmapilgul mulle just kuigipalju ihaldusväärset silma. Kas tõesti tulid kõik väärt mängud eelmisel aastal välja? Natuke huvitavat ma siiski leidsin ning jagan neid ka teiega, olgugi et mõnede valikute osas lähenesin mõningate mööndustega.

P.S. Igaks juhuks mainin, et minu ootused ja lootused põhinevad eelkõige varasematel aastatel ilmunud mängudel, kuna ma ei vaata treilereid ega loe eelvaate artikleid. Ilmselt tuleneb sellest ka minu raskus teha häid valikuid.

XCOM 2

XCOM: Enemy Unknown on minu kogemuste põhjal siiani parim taktikaline strateegia mäng. Esiteks oli selle mängumehaanika tippklass – mitte liialt keerukas, kuid parajalt andestamatu, kui lohakaks muutuda. Lisaks oli ka kogu teematika ning kergelt multikalik kunstiline disain väga lahedad ning muutsid mängu terviklikuks ja kaasahaaravaks. Selleks, et XCOM 2 mul suu vett jooksma paneks, ei ole just kuigi palju tarvis. Piisaks ka lihtlabasest ja väheste muudatustega järjest, et minu fännilikku iha rahuldada, kuid sisemine kriitik käsib mul seada kõrgemaid standardeid. Muidugi oleks tore, kui tutvustataks uusi võimalusi situatsioonide lahendamiseks ning taktikalist varieeruvust. Ja muidugi ka moodsaid relvi, värskeid pahalasi ja muud kraami, mida üks korralik järg võiks sisaldada. Pöidlad on igatahes peos!

TOTAL WAR: WARHAMMER

Ennenäe, veel üks taktikaline strateegia mäng. Tundub, et tegu on mingi lauamängur-nerdiga. Võib-olla tõesti, kes teab? Aga Total War on üks paganama äge seeria. Miks? Sest see on täiesti unikaalne kogemus, kus on võimalik videomängus tunda end tõeliselt kõikvõimsana. Olgu see siis suurel Euroopa kaardil mitmest tuhandest mehest koosnevate armeede ringi liigutamine ja barbaritest vaenlaste linnade rüüstamine või ühe konkreetse väe otse lahinguväljal vaenlase ridade vastu juhtimine. Ükski teine videomäng pole minus tekitanud samaväärselt eepilist tunnet, kui seda on klassikalise „haamer-alasi“ manöövri õnnestumine ning kindlast kaotuseisust väärika võitjana väljumine. Mitte ükski! Nüüd on Creative Assembly lõpuks võtnud julguse kokku ja teinud valmis ühel korralikul litsentsil põhineva osa. Kuigi ma olen ise kokku puutunud ainult 40K universumiga, siis ootused klassikalise fantaasia versiooni osas on mul ikkagi väga kõrged. Samas kohati on ka hirm suur, sest kuna mugavast ajaloolisest stiilist kõrvalekaldumine on üsna riskantne käik, on ka läbikukkumise võimalus küllaltki reaalne oht.

THE WITCHER 3: WINE AND BLOOD

“Huh, õnneks võttis ta mõistuse pähe ning ei külva seda listi üle kõikvõimalike 2016. aastal välja tulevate strateegiamängudega!”

Jah, nii see on, sest neid lihtsalt pole rohkem…

Aga nali naljaks, tundub et asi on nii hull, et pean pöörduma 2015. aastal ilmunud mängude allalaetavate lisade juurde. Süda tilgub küll verd, aga The Witcher 3 oli samas ka nii paganama hea mäng (ka LEVEL1 2015 parim), et mul ei ole ka väga kahju seda siia lisada. Mängu esimene lisa Hearts of Stone sisaldas väga põnevat ja sisukat lugu, mis toimis väga hästi ka iseseisvana. Loodan ja usun, et Wine and Blood on seda samuti. Tean veel niipalju, et see ei leia aset enam samas asukohas, kus põhimäng, vaid ühes lõunapoolsemas krahvkonnas nimega Touissant, kuid sellega mu teadmised ka piirduvad. HoS puhul jäi pisut nõrgaks küljeks uus mõõkade täiustamise süsteem, mis põhines ruunidel ja loitsusõnadel. Loodetavasti suudetakse uues lisapakis sellest midagi ägedamat välja mõelda. Igatahes on see viimane võimalus Geraltiga mööda põlde ja metsi ringi tatsata – pean võtma sellest viimast!

STREET FIGHTER V

See on ehk mu kõige klassikalisem ja turvalisem valik. Street Fighter IV on laias laastus ainuke kaklusmäng, millesse ma olen üldse kunagi tõeliselt süvenenud. See ilmus arvutile küll juba aastaid tagasi ning ei kestnud ka kuigi kaua, kuid fakt on fakt ning ma mängisin seda üsna palju. Ma ei oskagi enam öelda, mis võis olla see põhjus. Miskipärast istuvad mulle Ryu ja Ken kõvasti rohkem, kui Scorpion ja Sub-Zero või Kazuya ja Jin. Minu ootus põhineb puhtalt lootusel, et saan jälle üle pika aja nautida korralikult mõnda võitlusmängu. Mõneti heidutab mu ootusi küll hiljutine beeteperiood, mis pehmelt öeldes ebaõnnestus, kuid samas on kõik 2016. aasta mängud niikuinii alguses katki!

LEGEND OF ZELDA HD

“Mida mu silmad peavad nägema! Zelda?! PC mänguri ja põlise Nintendo-negativisti oodatuimate mängude listis?”

Just nii! Ja sellele on üks ainus lihtne seletus…

Üldiselt on ikkagi mänge mida tasub oodata, nagu on näidanud varasemad Level1 liikmete välja pakutud TOP 5 (Ragnar, Martin, Sten, Andri, Henryk). Üks murekoht tundub siiski olevat. Selleks on rollimängud. Paar suurt giganti nagu Bethesda ja CD Projekt Red on hiljuti enda omad juba välja käinud ning neilt pole lähiajal midagi suurt loota. Bioware’i Mass Effect: Andromeda see aasta veel kindlasti valmis ei saa, selle peale võin mürki võtta. Ainuke kindel tulija on Dark Souls 3, mis on kindlasti kole raske ja mida ma üldse ei naudi. Päästjateks võivad osutuda klassikaliste vanakooli rollimängude uusversioonid, kuid palju neid Pillars of Enernity ja Divinty stiilis mänge veel tulla saab enne, kui neist ära tüdinetakse. Tundub, et RPG tulevik on tume ja rasked ajad on ees.