NBA 2K17 – sama mäng, teine number?

Ma ei näe erilist mõtet minna süvitsi kõikide erinevate mänguviisidega, mida NBA 2K17 pakub, sest olen selle aasta 2K spordistuudio teoses pettunud. Kas mäng on halb? Ei! Kas tegemist on ikka veel parima korvpallisimulaatoriga? Jah! Selle viimase küsimuse vastusest aga leidubki põhjus, miks olen pettunud. Esiteks, enne kui asun asja kallale, peaksin tutvustama natukene enda korvpallimängude mängimise tausta – olen nimelt üks nendest, kes alustas korvpallisimulaatoritega umbes viieaastaselt ning siis oli mänguks Lakers versus Celtics and the NBA Playoffs. Läbi NBA Live seeria tõusu ja languse ning NBA 2K seeria mängude tuleku võin julgelt öelda, et tegemist on minu „mängijakarjääri“ jooksul enim mängitud žanriga. Teiseks tuleb mõista minu pettumuse põhjuseid – neidki on mitu.

Tooksin paralleeli autotööstusest – nimelt on tootjatel viimasel paaril kümnendil kehtinud lihtne põhimõte. Kui toimub arendustöö ning seda tehakse juba olemasoleval mudelil, on variante kaks – juhul, kui vahetatakse välja vähem kui 20% sõiduki osadest, on tegemist „kohendusega“ (facelift); kui aga vahetatakse välja rohkem kui viiendik osadest, nimetatakse tulemit uueks mudeliks. Uue NBA mängu puhul on tegemist vaid pelgalt kohendusega.

Teine põhjus, mis mind  NBA 2K seeria puhul häirib, on konkurentsi puudumine. Põhimõtteliselt on konkurents puudunud 2K Sportsil subjektiivselt alates 2009. aastast. Asi läks koguni vahepeal nii hulluks, et peamine konkurent NBA Live seeria tegija EA Sports nägi 2012. aastal 2K toodetud mängu ja katkestas NBA Elite 11 enne väljatulekut. Peale seda pole suutnud EA Sports ligilähedast konkurentsi pakkuda ning minu sõprusringkonnas on pigem naerualune. Seda eriti, kui samaväärne mäng maksab juba mõningad nädalad peale ilmumist kolmandik sellest, mis väljatulekul hinnaks oli.

Võttes arvesse eelnevat, võrdleksin mõneti tänavust NBA 2K17 uue iPhone 7-ga. Tegemist on kahtlemata hea spordimänguga, mis igal korvpallifännil ilusti 12 kuud ära sisustab, et siis jällegi uut hooaega järgmise „mudeliga“ alustada. Kuid mängust on puudu igasugune innovaatilisus, nii halb kui hea. Kui eelmise aasta MyCareer’i ühistöö Spike Lee’ga oli niivõrd klišeederohke, gangsta bling-bling ja õnnelik lõpp ühes, siis vähemalt minu jaoks oli see mingil tumedal tasemel uuenduslik. Omaette ootusärevus tekkis enne igat korda, kui Frequency Vibrations (kes?) vaheklipis „lavale“ astus. Sel aastal on niivõrd lineaarsest loost samm tagasi astutud ning lühikesed videod räägivad loo peategelasest (hüüdnimega President) ning tema sõbrast Justice’ist. Ei lasku täpsematesse detailidesse, et isiklikku jutustuses pettumist mitte ära rikkuda. Kokkuvõttes tuleb mängustuudiol õppida, kuidas ikkagi NBA ja rollimängu elemente omavahel siduda. Toon näite: NBA 2K17-s võib kõik ülikooli mängud ära rikkuda, saada kohutava järjekorra NBA Draftis, teha järjest rekordeid pallikaotustes ühes mängus ning siis selle peale ütleb agent, et natuke veel ja varsti saame hea tehingu Under Armori, Adidase, Nike või Jordaniga… Tegelt?

Jättes nüüd kõrvale MyCareer’i olemuse, leian, et sama põhimõtteline viga kummitab ka kõiki teisi mängulaade. Jah, on uuendatud mõningaid animatsioone (mängijatevaheline kontakt, vead, vaheltlõiked jms), kuid minu sisemine vastuolu seisnebki nendes nüanssides – mitte ükski neist ei panne mind ahhetama ega ohhetama ning, kui aus olla, siis mitte miski selles mängus ei tee seda. Ometigi näeb teos suurepärane välja ning jättes kõrvale kohutava lip sync’i ja koolnud muljega saatejuhid enne ning pärast mängu, visuaalselt mind miski ei häirigi. Ahjaa… NBA 2K17 annab täiesti võrdset võitlust laadimisaegadele, mida nägime Fallout 4-s… aga miks?

Oehh… Mul on kahju, et pean enda ühest lemmik mänguseeriast nõnda kirjutama, sest fakt on see, et küllaltki kindlasti on NBA 2K17 minu järgneva aasta enim mängitud mäng. NBA 2K seeria meenutab mulle mõneti viimaste aastate FIFA mänge, mille puhul mõtlen igal aastal ikka ja jälle, et miks ma selle küll ostsin – sama, mis eelmine ju?! Pean ütlema, et pigem olen ma nõus maksma ebaõnnestunud UUE mängu eest, kui samasuguse VANA mängu eest.

Kokkuvõtvalt on tegemist seni parima NBA mängusimulaatoriga, mis saadaval. Juhul, kui MyCareer ei huvita, ei näe ma ka põhjust uuendamaks NBA 2K16-st näokohenduse saanud 2K17 peale. Ootan aega, mil  2K seeria kõrvale tuleb ka Teine NBA (NBA Live 17 ilmub hetkeseisuga 2017. aasta jaanuaris) ja et see paneks 2K Sportsi jalgu kõhu alt välja võtma.

Seniks lähen istun enda Xboxi taha ja ootan kuni NBA 2K17 mind mängu laeb.