Videokaardid ja monitorid – Freesync, G-Sync ja palju muud

Viimaste nädalate jooksul oleme kokku pannud kolm arvutit – 600€, 800€ ja 1200€ eest.

Antud artiklis räägime, kuidas eelmainitute seast viimast arvutikomplekti paremaks muuta, mis on tegelikkuses palju keerulisem kui tundub.

Eelmisel nädalal panime kokku vägagi võimsa masina, mis on võimeline jooksutama mänge viisaka kaadrisagedusega 2560×1440 resolutsioonil. Kõige lihtsam viis seda arvutit võimsamaks muuta on vahetada GTX 1070 kaart GTX 1080 vastu, mis võimaldaks meil mitmeid mänge ka 4K-resolutsioonil ning high sätetel mängida, QHD ehk 1440p lahutuses lähevad kaadrisagedused aga üldse üle 100. Sellisel juhul soovitame vaadata Zotac GTX 1080 AMP! Edition, EVGA GTX 1080 FTW ACX 3.0 ning PALIT GTX 1080 Super JetStream poole, mis on kõik väga heade jahutitega GTX 1080 versioonid. Nii kallist graafikakaardist aga ei pruugi üldse kasu olla, kui teil puudub piisavalt hea väljundseade ehk monitor, mis võimaldaks valitud graafikakaardil oma muskleid näidata.

Kui teil on näiteks ainult Full HD ehk 1920×1080 ja 60 Hz toega monitor, ei ole selle jaoks vaja ei GTX 1070 ega GTX 1080 videokaarti. Isegi GTX 1060 tundub n-ö overkill, kuna see suudab mänge ka 1440p resolutsioonil ära jooksutada. Võib vaielda ka selle üle, kas resolutsioon või kaadrisagedus (60+ Hz) on olulisem – siin sõltub kõik eelistustest. Kui mängida selliseid mänge nagu CS:GO, Call of Duty, Battlefield, LoL, DOTA 2 või muid täpseid ja kiireid liigutusi nõudvaid teoseid, oleks rohkem kasu ehk 144 Hz toega Full HD monitorist. Kui aga eelistate ilusate mängude ultra graafikasätetel nautimist, oleks 1440p või isegi 4K lahutusega monitor parem valik.

Monitoridest rääkimise juures peab mainima ka dünaamilist värskendussagedustehnoloogiat (ingl. k dynamic refresh rate) – G-Sync ja Freesync. See on tehnoloogia, mis võimaldab monitoril näidata ainult nii palju kaadreid sekundis, kui videokaart edastada suudab, eemaldades sellist tuntud fenomeni nagu ekraani rebimine (ingl. k screen tearing). Tavaliste monitoride kaadrisagedus on fikseeritud (60, 75, 90, 120, 144, 165, 240 Hz) ning kui videokaart suudab edastada sellest kas rohkem või vähem kaadreid sekundis, näitab monitor ekraani peal osi kahest-kolmest kaadrist, mida nimetataksegi kaadri rebimiseks. Tavamonitorid kasutavad V-sync tehnoloogiat selle vältimiseks, kuid see suurendab märkimisväärselt sisestavate käskude latentsust (ehk aeg nupu vajutamise ja selle efekti ekraanil ilmumise vahel), mis on häiriv just kiireid ja täpseid liigutusi nõudvates netimängudes. Seetõttu on professionaalsed mängijad tihtipeale valinud ekraani rebimise kõrge latentsuse asemel, kuid tänapäeval elimineerivad G-sync ja Freesync valikuvajaduse.

Hetkel ei ole Freesync ja G-sync tehnoloogia vahel märgatavat erinevust, kuid on üks tõsine probleem. Nimelt kasutavad Freesync monitorid tasuta ja vabalt levitatava adaptiivse sünkronisatsiooni tehnoloogiat, mida ka VESA (Video Electronics Standards Association) DisplayPort spetsifikatsioonides (1.2a ja kõrgem) kasutusele on võtnud. See tähendab, et kõik DisplayPort pordid alates 1.2a versioonist on võimelised toetama Freesync tehnoloogiat ning seda ka tasuta (sõltub monitori tootjast). G-sync on aga Nvidia poolt arendatud intellektuaalne omand, mis vajab monitoris spetsiaalse kiibi kasutamist. See omakorda märgatavalt tõstab ka monitori hinda (AOC G2460PF Freesync monitori ning selle sama mudeli G-sync versiooni hinnavahe on 165€). Freesync-toega 4K monitori saab osta 313€ eest, mis oleks ideaalne just meie järgmise, GTX 1080 sisaldava 1500€ maksva arvuti jaoks.

Kahjuks ei ole Nvidia nõus toetama Freesync tehnoloogiat, eelistades enda poolt arendatud ning ka monitori hinda tõstvat G-sync-i, mis on arusaadav äri, kuid mitte kliendi perspektiivist. Lisaks sellele ei ole AMD-l pakkuda maailmale videokaarti, mis vajaks 4K monitori ostmist – kõige võimsam tarbijale suunatud videokaart on R9 Fury X, mis oma jõudlusest jääb veidi alla GTX 1070-le ning sisaldab ainult 4 GB videomälu. Kuigi see põhineb kiirel HBM-tehnoloogial (ingl. k High Bandwidth Memory), ei ole 4 GB piisav maht kõrgematel resolutsioonidel mängimiseks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et arvutit ostes tuleks mõelda, milliste kaadrisagedustega ja mis lahutuses sooviksite oma mänge näha ning sõltuvalt sellest teha otsus, kas sellest GTX 1070-st või GTX 1080-st on teile ikka kasu või peaks hoopis mõtlema uue monitori ostmisele. Monitoridega ei ole asi aga samuti lihtne ning sõltuvalt teie eelistustest mängude osas võib muutuda mitte ainult monitori, vaid ka graafikakaardi valik. Kui mängite rohkem internetis tulistamis- või teisi täpseid ja kiireid liigutusi nõudvaid mänge, soovitaksime visata pilku AMD RX 480 ja Freesync 144 Hz toega Full HD monitori kombo peale. Kui aga eelistate ilusat graafikat ja omate ka sügavamat rahakotti, siis võiks mõelda GTX 1070 või GTX 1080 peale, ostes selle kõrvale ka 4K monitori.

Muidugi oleks tore, kui saaks Freesync tehnoloogiat kasutada ka Nvidia poolt arendatud võimsamate videokaartidega, kuid lähiaastate jooksul ei ole sellele väga mõtet loota…