Videokaartide jahutus ja selle tüübid

Videokaardi valikul võib kohata väga mitmeid jahutite tüüpe – ühe, kahe või kolme ventilaatoriga ning mõnedel mudelitel isegi AIO (ingl. k all-in-one ehk kõik-ühes) vesijahutusplokiga. Põhimõtteliselt on olemas neli erinevat tüüpi videokaardijahutusi: puhur-tüüp (ingl. k blower-style cooler), avatud õhuvoolu-tüüp (ingl. k open-air cooler), AIO vesijahutussüsteem ning custom vesijahutusplokk. Täna räägime esimesest kolmest, kuna viimane on väga spetsiifiline ning vajaks päris palju lisateadmisi ja -vahendeid, et tööle saada.

Puhur-tüüpi jahutid

Need on tihtipeale kõige odavamad, nn referents-mudelid (praeguses põlvkonnas ka founder’s edition nime ja kallima hinnasildi all tuntud), kus on ainult üks ventilaator. Peab mainima, et kõik ühe ventilaatoriga videokaardid ei ole puhur-tüüpi, kuid kõik puhur-tüüpi jahutid on ühe ventilaatoriga.

Nende jahutite põhimõte on võtta läbi ventilaatori võimalikult palju õhku sisse ning suunata seda enamasti korpusest väljapoole, jahutades tervet videokaarti. Selline lähenemine võimaldab jahutada videokaarti (kuigi kehvalt) ning hoida ära korpuse sisetemperatuuri tõusmist. Puhur-tüüpi jahutiga videokaardid sobivad hästi piiratud õhuvooluga väikestesse korpustesse või ka SLI/Crossfire ehk mitme videokaardiga süsteemi jaoks.

Avatud õhuvoolu-tüüpi jahutid

Vaieldamatult kõige populaarsem jahutite tüüp on avatud õhuvooluga. Need võivad olla ühe, kahe, kolme või isegi nelja ventilaatoriga jahutid, mis suunavad külma õhu korpusest radiaatori peale, mis korralikult ka graafilist kiipi jahutab. Tulemuseks on aga see, et korpuses olev õhk hakkab kuumenema, mistõttu ka teiste komponentide temperatuur tõuseb. Avatud õhuvooluga jahutid sobivad hästi tavalise suurusega või suurematesse korpustesse, kuna seal olev korralik õhuvool suudab tekkivat kuuma õhku maha jahutada ning õigesti välja suunata (õhurõhust ja -voolust oleme ka varem rääkinud).

Seoses avatud õhuvooluga jahutite populaarsusega on nende mudelite arv äärmiselt suur. Kõik AMD ja Nvidia AIB partnerid (ingl. k add-in board partner ehk AMD/Nvidia partner-firmad, kes teevad nende graafikakaartidele jahuteid, nt. MSI, Zotac, Gigabyte, Sapphire jpm.) teevad erisuguseid jahuteid, kus kasutatakse erinevaid materjale nii trükkplaadi kui ka jahutusradiaatori ja ventilaatorite tegemiseks. Näiteks GTX 1080-l on hetkel üle 35 erineva versiooni – algajates võib nii suur valik hirmu tekitada ja see on täiesti arusaadav, kuid lõppude lõpuks on soovitatav valida pigem jahuti tüübi kui firma järgi, kuna nii kaardi kui ka arvuti jõudlus hakkab sõltuma selle ja tolle osade temperatuurist.

AIO vesijahutus

AIO vesijahutussüsteemiga videokaardid on tihtipeale lipulaevad – nii GTX 1070-l kui ka GTX 1080-l on olemas mitu AIO vesijahutusega mudelit, populaarsemad on MSI SeaHawk ja EVGA Hybrid.

AIO vesijahutussüsteemi suurimaks boonuseks on muidugi madalad temperatuurid – kui puhur-tüüpi jahutusega videokaardid võivad istuda 80+ kraadi juures ja avatud õhuvoolu-tüüpi jahutusega 65-75 kraadi piires, siis AIO vesijahutusega on see temperatuur pigem 50-60 kraadi. Samas peab kindlasti arvestama võimalike mürafaktoritega (veepump võib tekitada korralikku mürglit, samuti üksikventilaator radiaatori peal võib kõrgemate temperatuuride korral esile kutsuda märgatavat müra) ning sellega, et kui kuskil tekib leke, on 99% tõenäosusega terve arvuti surnud. Korraliku AIO vesijahutussüsteemiga videokaart maksab enamasti ka väga palju, kui võrrelda „tavaliste“ mudelitega.

Videokaarti valides soovitame läbi mõelda enda arvuti õhuvoolu võimalused ning sellest tulenevalt valida endale õige jahutustüüp, mitte aga osta kõige odavamat mudelit.