Mis on Nintendo uue konsooli sees?

Kõik selle põlvkonna konsoolid (Xbox One, PS4, WiiU) on ehitatud AMD APU (ingl. k accelerated processing unit ehk tsentraal- ja graafiline protsessor ühe kiibi peal) baasil. Nintendo Switch, 2017. aasta märtsis ilmuv Nintendo uus hübriid-konsool, on selles osas veidi huvitavam.

Aastal 2013 lasi Nvidia välja pihukonsooli Nvidia Shield (nende poolt arendatud Tegra 4 protsessori baasil) ja järgneval aastal ka mängutahvelarvutit Shield Tablet (Tegra K1 baasil). Need ei osutunud väga populaarseteks, kuid jõudluse poolest olid mõlemad vägagi viisakad. Aastal 2016 kinnitas Nvidia, et riistvarauuendust Shield seeria toodetele ei tule, mis pani inimesi mõtisklema. Eile, peale Nintendo Switch avalikustamist, postitas Nvidia, et Nintendo uus konsool on ehitatud nende tehnoloogia baasil.

Switch kasutab uut Pascal baasil arendatud (ehk sama tehnoloogia, mis on Nvidia GTX 1000-seeria videokaartides) Tegra kiipi, kuid täpseid tehnilisi andmeid teada veel ei ole. Seoses sellega, et tegemist on mobiilse ARM protsessoriga (ehk sama arhitektuuri baasil, mis enamus meie nutitelefone ja tahvelarvuteid), hakkavad mängud kasutama ka teistsugust programmiliidest ehk API-d nimega NVN. NVN-ist ei ole veel palju teada, kuid suure tõenäosusega on see väga sarnane Vulkan ja DirectX 12 madalatasemelistele programmiliidestele.

See aga tähendab, et mängude portimine teiste konsoolide pealt tuleb raskem, kuna nii PS4 kui ka X1 kasutavad PC-tüüpi arvutitele lähedast x86-64, mitte mobiilset ARM arhitektuuri. Nintendo jaoks tähendab see suuremat koostöövajadust kolmandate osapooltega – miski, millega Nintendol pidevalt probleeme on olnud. Loodame, et Nintedo Switch hakkab aktiivsemalt toetama ka mitte-Nintendo mänge. Nende vähesus oli näiteks Wii U puhul üks suurim miinus.

Teades Nintendo kinnisust, võib eeldada, et rohkem informatsiooni Nintendo Switchi riistvara kohta saame alles pärast konsooli ilmumist…

Allikas: GamersNexus.net