Martini TOP 5 oodatuimat mängu aastal 2017

Me tegime seda eelmisel aastal ja teeme ka tänavu! Level1 kollektiivi liikmed panevad kirja enda oodatuimad videomängud, mis peaksid kõigi eelduste kohaselt 2017. aastal ilmuma. Kas tänavu läheb paremini ja mängude massiline edasilükkamine võtab aastakese puhkust? See selgub järgmise 12 kuu jooksul!

2016. videomänguaasta oli minu jaoks üle ootuste märkimisväärne – nauditavaid mänguelamusi olid täis piserdatud pea kõik kaksteist kuud. Äsjaalanud aastal saab seega olema keeruline möödanikuga sammu pidada, kuid sellegipoolest terendavad silmapiiril mõned lubavad teosed, mis on suutnud mu tähelepanu köita. Minu valikud 2017. aasta oodatuimate mängude osas on järgmised:

Hellblade: Senua’s Sacrifice

Ninja Theory uusim üllitis ei ole suutnud end mulle veel täielikult maha müüa. Mängu võitlussüsteem ei tundu hetkel saadaval oleva videomaterjali põhjal just kõige rafineeritum ning on keeruline öelda, kas see suudab jääda kogu teost kandvaks tugisambaks. Teisalt aga põhineb Hellblade keldi mütoloogial, mille rikkalik ja kohati ebamugavalt tume folkloor on mängutööstuse poolt senini suuresti avastamata. Süngele taustamaterjalile sobivalt keskendub teos keldi sõdalannale, kelle sisemine lahing psühholoogiliste probleemidega ja oma vaevatud vaimsuse poolt esile manatud deemonitega on Hellblade’is kesksel kohal. Lugu tundub huvitav, pakkudes ohtralt võimalusi reaalsuse manipuleerimiseks ning mängijal vaiba jalge alt ära tõmbamiseks. Loodame, et potentsiaalil ei lasta raisku minna.

South Park: Fractured But Whole

Mina olen üks neist vähestest õnnetutest, kelleni South Park: The Stick of Truth ikka veel jõudnud ei ole. Kuna ma pole kunagi olnud eriline South Parki fänn, ei olnud mäng välja tulles minu jaoks piisavalt huvitav, et ennast mu huviorbiidile lennutada. Kiidulaul meedias ja mu sõprade-tuttavate seas suutis lõpuks siiski mu ignorantsuse kõikuma lüüa ning Fractured But Whole’i äärmiselt sümpaatne esitlus eelmise aasta E3-l tegi lõpuks minustki uskuja. Möödunud augustil sain gamescomil mängu ka ise proovida ning superkangelasfilmide epideemiat põdeva popkultuuri pilamine koos humoorika kirjutamise ja nauditava mängitavusega paiskasid South Parki minu oodatuimate teoste ladvikusse. Vihjeks kõigile, kes on esimese osa suhtes sarnaselt minuga rongist maha jäänud – Fractured But Whole’i eeltellimisel tuleb The Stick of Truth tasuta kaasa!

Sniper Elite 4

Minu esimene kohting Sniper Elite’iga toimus eelmisel aastal, mil ühise sõbra kaudu tegin lähemalt tutvust seeria kolmanda osaga. Tegu oli armastusega esimesest päästikuvajutusest. Ühtäkki täitsid mu päevi massiivsed kaardid täis mitmekülgseid missioone, surmavalt ohtlikud vaenlased ning munandeid punaseks uduks moondavad röntgenlasud. Ma ei suutnud hoomata, kuidas olin senini hakkama saanud ilma kotkasilmse Karl Fairburne’i ja tema letaalse snaipripüssita. Uus kohting on plaanitud 14. veebruariks, mil seeria naaseb Sniper Elite 4 näol Teisest maailmasõjast räsitud Itaaliasse. Oodata võib suuremaid kaarte, kavalamaid vaenlasi ja enamaid võimalusi nende kõrvaldamiseks, ning lihvitud X-ray kaamerasüsteemi, mis nüüd lisaks snaipripüssi poolt tekitatud vigastustele toob verise detailsusega esile ka šrapnelli ja käsivõitluse surmavad tagajärjed. Ei eksisteeri paremat viisi ühe sõna otseses mõttes südantlõhestava sõbrapäeva veetmiseks.

Vampyr

Paljukiidetud Life is Strange’i loonud Dontnodi hetkel küpsev teos Vampyr haarab mu tähelepanu oma olustiku ja moraalselt kahepalgelise looga. Mängu tegevus leiab aset 1918. aasta Londonis kurikuulsa Hispaania gripi epideemia ajal ning asetab mängija äsja vampiiriks muudetud Jonathan Reidi nime kandva arsti rolli. Tohtrina on Reidi ülesanne mõistagi haigestunute eluküünalde leegitsevana hoidmine, teisalt vampiirina näib nende kustutamine talle ainsa võimalusena elus püsida ja tugevamaks muutuda. Lisaks üleloomulikke võimed sisaldavale võitlusmehaanikale toob Vampyr kaasa ka dialoogisüsteemi, mis tuleb kasuks näiteks hoonetesse sisenemisel, kuna vampiirina saab Reid üle lävepaku astuda vaid kutsumisel. Jonathani eetilisus jääb igatahes mängija vormida, kuna väidetavalt on teose lõppu võimalik jõuda nii verest nõretavate kihvadega kui ka kedagi tapmata. Valik on sinu.

Red Dead Redemption 2

Jah, ma tean – tõenäosus, et Red Dead Redemption 2 tõepoolest käesoleva aasta teises pooles meie mängumasinad okupeerib, on kasin. Näen juba vaimusilmas, kuidas ühel hommikul uudiseid sirvides kerkib mu silme ette teadaanne, et Rockastar on otsustanud mängu 2018. aastasse lükata, kuna teos vajab rohkem lihvi, tuul puhub valelt poolt, määre on vale või mida iganes. Sellisele uudisele reageeriksin raske ohke, kuid siiski mõistva suhtumisega, sest Red Dead Redemption 2 ei ole vaid minu käesoleva aasta oodatuim mäng – see on mu kõige oodatuim mäng, vahet pole, mis number juhtub parasjagu kalendrist vastu vaatama. Esimene Red Dead Redemption on jätkuvalt üks kõige fenomenaalsemaid, rafineeritumaid ja kaasahaaravamaid mänguelamusi, mida mul on olnud õnn kogeda. Tegu on teosega, mis tõestas mulle lõplikult, et videomängud, kui nendesse valatakse piisavalt aega, talenti, kirge ja raha, võivad vaieldamatult küündida kunstini. Seega võtku Rockstar järje valmistamiseks nii palju aega kui vaja. Senikaua on aga Red Dead Redemption 2 alati kohal minu oodatuimate mängude vaieldamatus tipus.