ARVUSTUS: NBA Playgrounds

NBA 2K seeria on olnud korvpalli tippliiga simulatsioonimängude troonil vankumatu juba aastaid. EA Sportsi haledad üritused jõuda ligilähedale tasemele, mida Visual Concepts pakub, on kõik haledalt läbi kukkunud – suuremalt kui Greg Oden, Darko Milicic või Anthony Bennet NBAs ja haledamalt kui Kobe Bryanti räpialbum või Michael Jordani pesapallikarjäär.

Ühesõnaga – EA Sports võiks selle lõpetada ning leida mõne muu puu, mille all haukuda. Kui NBA Live seeriast pole keegi juba aastaid midagi oodanud, siis veel vähem ootamatuna jõudis minu radariekraanile Sabre Interactive’i arendatud NBA Playgrounds. Erinevalt aga elektroonilise kunsti meeskonna üllitistest, peidab Sabre Interactive’i teos endas süpriisi ning seda kõige paremas mõttes.

Tegelikult tasub ära märkida, et NBA Playgrounds ei sõdi ühelgi viisil samal tandril eelnevas lõigus kirjeldatud õnnistuse ja õnnetusega. NBA Playgrounds on hoopis mäng, mida korvpallisõbrad on oodanud aastaid. Ah et miks, küsib publik? Vastus on lihtne – NBA Playgrounds on tänavakorvpalli kaks-versus-kaks ulmeline simulaator, kus Shaquille O’Neal viskab kolmeseid ning John Stockton jätaks iga pealtpanekuvõistluse võitja pika ninaga. Mäng toob tagasi foorumitesse NBA Streeti, Hoopsi ja Ballersi jututeemad. Kui aus olla, taastab teos mu ilusad mälestused pallimängude lihtsatest aegadest. Perioodidest kui tunti rõõmu lihtusest, lollitamisest ning mitte näpuga näitamisest. NBA Playgrounds on puhas lust ja lõbu ühes. Liiga tõsiselt seda võtta ei tasu, pigem siis juba mitte mängida.

Sabre Interactive on teinud asja kõigile kergeks, Mängulaade on põhimõtteliselt kaks – üksikmäng ja mitmikmäng. Üksikmängus saab võistelda maailma suurimates linnades vähemalt sama hiiglaslike NBA staaride vastu. Turniiride võitmise eest premeeritakse mängijat kaardipakkidega. Neid avades on võimalik lahti lukustada kuni viis uut mängijat mängus leiduvast (nüüd, peale uuenduse tulekut, juba enamast kui) sajaviiekümnest. Mitmikmängu saab põhimõtteliselt jagada kaheks osaks – nii-öelda diivanil mängitavaks, mida saab rõõmsalt teha koos enda kolme sõbraga ning internetivahendusel võistlemiseks, mis olemuselt ei anna mitte midagi peale kogemuspunktide, mille uus tase järgmise kaardipaki kingib. Lihtne!

Mängukaarte jagatakse hetkel kolmele tasemele. Kõigepealt on ilma nimeta, ehk tavakaardid (siinkohal mõtleme Zach Lavine’i, Avery Bradley ja muude jungade peale). Seejärel jõuame eepiliste kaartide juurde, mis toovad meieni mängijad nagu Dwight Howard ja Spud Webb (mängijad, kes nagu midagi on saavutanud, kuid samas ka mitte). Kui kista endale aga parimad ehk legendaarsed kaardid, võib sattuda Allen Iversoni, Lebron Jamesi või Bill Russeli peale. Võisteldes ühe ja sama palluriga koguneb punktipagasit ka individuaalsetele kaartidele. Neil on kolm taset pronksist kullani ning iga arenguga avatakse lisaoskuseid antud mängijakaardile. Legendidel on ka erioskused, mida aktiveerides on nad üsna peatamatud. Samuti on mängus erinevad võimendid, mis võivad ühe poole suure edu väga kiiresti kaotuseks keerata. Olgu nendeks punktikordistajad või alati sisseminev võlupall – neid tuleb osata kasutada.

NBA Playgrounds on ühed parimad 20 eurot, mida kulutada kui vähegi spordist huvituda. Jah, mängus on optimisatsiooniga probleeme ning see vajab veel pisut lihvimist. Artikli kirjutamise hetkel on välja tulnud uuendus, mis pidavat suurema osa probleemidest parandama, seejuures lisades ka uusi mängulaade ja -kaarte. NBA Playgroundsil on väga proaktiivne arendus- ning mängijaskond, kes pidevas omavahelises suhtluses, jõudmaks selgusele, kuidas mängu parandada.

Usun, et Sabre Interactive on antud mängu puhul tabanud naelapea pihta ja parandades pisivead ning lisades sisu on lõppude lõpuks loodud mingisugunegi alternatiiv, mida NBA 2K seeria vahele mängida.

Lihtne mängida, raske valitseda!