ARVUSTUS: Beat The Game

Mul olid Beat The Game’i suhtes üpriski suured ootused.

Näiliselt väike killuke suuremast tükist jättis mind enamat tahtma ning lootsin, et täismängus ootavad mind ees suured levelid täis avastamist ning veelgi veidramad tegelased ja olended, kes iga mööduva hetkega teevad mulle aina selgemaks, mis maailmaga on tegu ja mis on nii minu kui ka nende eesmärk. Reaalsus on aga see, et n-ö demoversioonis nähtud kõrb… ongi ainuke, mida „täismängus“ kohata võib.

Beat The Game on muusikaline hiireklikikas, milles mängija ülesanne on kokku koguda keskkonnast leitavad erinevad helid ja hääled, peale mida saab need muusikapaladeks kokku miksida. Avastusretk päädib veidratele kriipsukujudele antava kontserdiga, kus tuleb järgida mängu poolt antavaid käsklusi kõige mahlakama miksi loomiseks.

Kui publikum esinemisega rahule jääb saab mäng läbi. Ei mingit aimdust, miks see kõik aset leidis, kes oli meie kiitsakas peategelane ning mis saab temast järgmiseks. Mitmel korral sattusin peale ka veidrale kassikõrvadega neiule, kes minu eest ära jooksis. Kes ta oli? Ei tea, seda ei suvatsetud mulle öelda. Vähemalt näeb mäng kena ja omapärane välja ning heli on samuti igati eeskujulik.

See on tõenäoliselt üks kõige lühem arvustus, mille ma olen eales kirja pannud, sest Beat The Game’i kohta ei ole midagi rohkemat öelda – kõik sai ära öeldud juba esmase kokkupuute korral. Tegu oli kohutavalt suure pettumusega, sest ma tõepoolest lootsin, et saan tundideks ja tundideks sellesse veidrasse maailma ära eksida… aga reaalsuses jagus mänguaega umbes 30 minutiks.

Seega tegelikult on käesoleva kirjatüki pikkus igati õigustatud.