ARVUSTUS: Katamari Damacy

Oktoobrikuu oli paljude mängurite jaoks suhteliselt stressirohke aeg: peamiselt mängitakse sel ajal õudusmänge, mis tõstavad vererõhu lakke ning isegi väljaspool seda toovad mitmete inimeste lemmikmängud ellu küünilisust oma auhinnakastidega.

Sellistel aegadel on hea minna paar sammu tagasi, vanemate mängude juurde – just nende, mis ei üritanud eelkõige me rahakotti tühjendada, vaid pigem meie südamesse teed rajada. Ideaalne näide on PlayStation 2 mäng Katamari Damacy.

Mängu lugu on suhteliselt lihtne, kuid väga absurdne. Kogu Kosmose Kuningas (hiiglaslik universumi valitseja) hävitab ühel õhtul kogemata kõik taevakehad. Ta käsib oma pojal, Printsil, minna Maa peale ning kõik tähed ning tähtkujud taaskord nullist luua. Mängija tegutsebki Printsina ning üritab täita oma ülesannet kasutades Katamarit – maagilist kera, mille külge kleepuvad kõik sellest väiksemad esemed. Kuningas saadab Printsi erinevatesse kohtadesse Maa peal, kus too peab Katamarit ringi veeretama kuni see saab piisavalt suureks, et too sobiks täheks. Kuna Katamari külge kleepuvad kõik Maa peal olevad esemed, näevad tähed lõpuks vägagi imelikud välja. Need võivad koosneda igapäevastest asjadest nagu riided, kingad, tööriistad ning toiduained, või hoopis suurematest asjadest nagu inimesed, loomad ja isegi majad.

Mängitavuse keskne osa ongi Katamari ringi veeretamine ning selle suuremaks tegemine. Katamari kasvab tükk- ja kihthaaval ning kogu protsess on väga lõbus ja meeldiv. Seda kasvu kajastatakse väga hästi läbi mängukeskkonna, mistõttu väiksest golfipalli suurusest Katamarist taevakeha suuruse Katamari tegemine on üpriski vinge ning unikaalne tunne. Missioonid algavad vahel nii, et mängija on ühes toas kinni, kuid sellesama ettevõtmise lõpuks võib mängija terve sellesama maja enda Katamari sisse neelata. Mäng kasutab ka igas missioonis erinevaid esemeid ning tänu kõigele sellele suudab Katamari Damacy kõigest kolme mängukeskkonnaga hämmastavalt palju variatsiooni pakkuda. Nendes keskkondades ringi veeremine toob mängijale üüratult avastamisrõõmu, kuna enamasti arvates, et ollakse kõike näinud, avaneb keskkond veelgi rohkem ning Katamari kasvab veel ja veel ja veel.

Mäng on jaotatud mitmeks missiooniks, mille eesmärgiks on enamasti teha Katamari teatud aja jooksul piisavalt suureks. Aeg-ajalt on ülesanded teistsugused, nõudes, et Katamari koosneks peamiselt üht tüüpi asjadest, või vastupidi – pannes mängijat teatud esemeid vältima. Mängitavus ei ole kompleksne, vaid hoopis meeldiv ja lõbus ning kindlasti hoiab mängija tähelepanu endal kogu teose lühikese kestuse vältel. Lisaväärtust võib pakkuda ka võime missioone uuesti läbi mängida, kas siis selleks, et oma skoori parandada või leida üles erinevaid kogutavaid esemeid. Mängus on ka 2-mängija areen, kus võib sõbraga võidu Katamarit ringi veeretada.

Üks unikaalne osa mängust on Katamari juhitavus. Arendajad tahtsid, et mängu idee oleks lõbus ning lihtsasti mõistetav. Nad tahtsid ka, et Katamari ringi veeretamine ei oleks raske, mistõttu suurema osa mänguaja jooksul kasutab mängija ainult puldi analoogkange, kuna nuppudel pole tähtsaid funktsioone. See tahab natuke harjumist, kuid mõne aja pärast muutub ringi veeremine vägagi loomulikuks tegevuseks.

Mängule aitab kaasa ka omapärane visuaalne stiil – tegelased ja asjad on kõik tehtud lihtsatest geomeetrilistest kujunditest. Tänu sellisele visuaalsele stiilile on mäng graafiliselt kaunis isegi tänapäeval, 13 aastat peale esialgset väljalaset, omades justkui ajatut kvaliteeti. Auditiivne ja visuaalne pool kannavad ka edasi mängu suhteliselt absurdset huumorimeelt. Kõik, mis on mängus, ideest kuni Katamariga tervete linnade kokku veeretamine, on mängijale esitletud üle võlli muhedusega. Mängu huumor võib alguses tunduda veider, kuid ajapikku muutub ta naljakaks ja lõbusaks.

Katamari Damacy üks tugevamaid külgi on muusika. Mängu helilooja, Yuu Miyake, soovis teha teose jaoks muusikat, mis jääks mängijatele meelde. Selles osas on heliriba vägagi edukas, olles varieeruv ja rõõmsameelne, kattes erinevaid muusikažanre: elektrooniline, jazz või isegi samba. Muusika elavus paneb mängija kindlasti kiirelt kaasa liikuma ja ümisema.

Katamari Damacy on võluv ja unikaalne PS2 mäng, mis ei ole 13 aastaga pea üldsegi vananenud – see väärib mängimist tänapäevalgi. Kuigi kestus võib olla umbes 4-6 tundi (sõltudes kui skoorijanuline mängija on), suutis mäng tolle ajaga korda saata midagi, mida paljud ei suuda teha 20 tunniga – Katamari Damacy oli meeldejääv mängukogemus. Minu mänguaeg oli lühike, kuid seda aega ei unusta ma kunagi. Mängides seda läbi esmakordselt selle arvustuse jaoks, muutis mäng mind ootamatult rõõmsameelseks isegi peale stressirohket päeva, tänu oma lõbusale ning absurdsele mängitavusele, ilusale graafikale ning imelisele muusikale.

Iga missiooni lõpus uurib Kogu Kosmose Kuningas mängija Katamarit ning ütleb: „Oi, Maa peal on ikka palju asju!“. Nii ta on ning ma olen õnnelik, et Katamari Damacy on nende seas, sest just taolised võluvad ja lõbusad üllitised tuletavad meelde, miks videomängud mulle nii südamelähedased on.