Lauri TOP 5 oodatuimat mängu aastal 2018

Kuigi 2017 on möödas, ei tasu kurvastada, kuna meid ootab ees uus imeline videomängude aasta. 2018 tõotab nii palju head, et sealt kõigest 5 mängu välja valida oli väga raske. Seega, enne kui asun oma TOP 5 kallale, tunnustan paari teost, mis jäid napilt edetabelist välja.

Näiteks ootan suure huviga Devil May Cry HD ja Street Fighter 30th Anniversary kogumikke, tänu millele saan paari oma lemmikmängu lõpuks kogeda ka lauaarvuti peal. Ei saa mainimata jääda ka Travis Strikes Again: No More Heroes ja Red Dead Redemption 2, mida ma kindlasti tahan mängida, aga ainult peale seda, kui ma olen nende eelnevad peatükid läbinud. Siin on aga minu 5 oodatuimat!

5. Bloodstained: Ritual of the Night

Hideo Kojima ei olnud ainus mänguarendaja, kes lähiminevikus Konami ahelatest vabanes. Temaga samas olukorras oli Koji Igarashi, kelle tuntuimaks mänguks on Castlevania: Symphony of the Night, mis omakorda pani aluse metroidvania žanrile. Kuna antud teos on üks minu kõigi aegade lemmikuid, siis loomulikult ootan huviga Igarashi naasemist žanrisse, mida ta aitas luua. Arendajatel on siinkohal võimalik ka midagi täiesti uut pakkuda, kuna Ritual of the Night ei ole õnneks seotud Castlevania pika ja kohmaka kaanoniga. Siiski, Bloodstainedi visuaalid ja muusika tunduvad olevat suurepäraselt gootilikud, tuletades meelde mulle esimest korda, kui ma mööda Dracula lossi ekslesin.

4. Hokuto ga Gotoku

Hokuto ga Gotoku (ehk siis tõlkes Like a North Star) on populaarse jaapani manga- ja animeseeria „Fist of the North Star“ põhjal tehtud mäng. Antud märul pole aga kõigest järjekordne litsentsi põhjal tehtud mäng, vaid ta on valmistatud Yakuza arendajate poolt. Teos lubab kanda edasi „Fist of the North Stari“ madmaxilikku lugu, sidudes seda kokku elavate mängukeskkondade ja brutaalse võitlussüsteemiga, väga sarnaselt arendajate tuntuima seeriaga. Samuti on manga loosse lisatud palju huumorit ja mängulist tonaalsust, mida kõike kannavad edasi fantastilised tegelased, kes saavad oma hääled Yakuza mänguseeria häälnäitlejatelt. Minu lemmikarendajad teevad teose ühe manga põhjal, mis on olnud suureks inspiratsiooniks osadele mu lemmiksarjadele ja –filmidele? Muidugi olen elevil! Kuigi lokaliseerimisest pole veel juttu olnud, on ta Jaapanis juba veebruaris kättesaadaval. Kui teos on seal edukas, siis kindlasti leiab see ka tee meie poelettidele. Igatpidi, Hokuto ga Gotoku saab mängitud, olgu ta inglis- või jaapanikeelne. Ärgem unustagem – kannaga näkku löömine on vinge ükskõik mis keeles!

3. Guacamelee! 2

Guacamelee! oli üks viimaste aastate parimaid metroidvania mänge: kaklusmängulik võitlussüteem, mille liigutusi tuleb kasutada ka mängukeskkonna navigeerimisel ja seda kõike kanti edasi läbi lustaka visuaalstiili. Teost oli imeline vaadata, kuulata ja üle kõige mängida. Guacamelee! on nüüdseks saadaval kahes versioonis, kuid möödunud aasta lõpu poole teatati, et järjelugu on lõpuks tulemas. Treileris näeme, et lõbusad visuaalid ja muusika on naasemas, kuid ootan suure huviga seda, mida Drinkbox Studios mängitavusega suudab teha. Esimene mäng oli metroidvania, mis suutis olla väga leidlik ja originaalne, vaatamata žanri vanusele. Platvormeri osades oli ta nagu Super Meat Boy, aga võitlusosades nagu Street Fighter. Kui Guacamelee! 2 suudab taolist žanrite segu korratata ning kõike seda teha stiiliga, mis toob igaühele naeratuse näole, siis ootab meid ees üks aasta parimaid indie-mänge!

2. Spelunky 2

Tõeline platvormerite Dark Souls naaseb! Spelunky oli üks väikene mäng, mille avastasin suhteliselt hiljuti. Pärast mõnda tundi ma surin ning avastasin, et mängija saadetakse täiesti algusesse tagasi. Seejärel sulgesin mängu ning ei puutunud seda mõned kuud. Pärast Awesome Games Done Quicki aga korjasin üles paar nippi, õppisin natuke mängu kohta ning seejärel naasesin Spelunky koobastesse. Seekord mängisin nii kaua, kuni ta läbi sain ja antud tegu oli üks mu elu säravamaid hetki. Spelunky on brutaalselt raske mäng, kus kaotamise korral mängijat üles ei aidata. Sellele vaatamata on iga surm õpetlik ja iga retke käigus õpib mängija midagi uut. Palju aitas ka keskkondade protseduuriline genereerimine, mis tegi iga rännaku unikaalseks seikluseks. Treilerist ja pressiväljaannetest näeme, et naaseb ka armas visuaalne stiil ja mõnus heliriba. Kui teos suudab pakkuda täpselt samasugust ausat, kuid rasket väljakutset nagu esimene peatükk, ootan ma huviga seda kuidas Spelunky 2 mind juukseid katkuma ajab!

1. Yakuza 6: The Song of Life

2016. aasta detsembris väljastatud Ryu ga Gotoku 6 jõuab lõpuks läände ingliskeelsena Yakuza 6: The Song of Life nime all. Yakuza 6 kasutab arendajate uut Dragon mängumootorit, tänu millele on graafika parem ja võitlussüsteem kaalukam ning brutaalsem kui kunagi varem. Yakuza maailm pole kunagi varem nii elav ja rikkalikult detailne olnud. Kõige suuremad ootused on mul aga loo osas. Seeria fännid, nagu mina ise, on seigelnud peategelase Kazuma Kiryuga juba 6 mängu (kui mitte lugeda peaseeriast väljaspool olevaid teoseid) ning The Song of Life on tema viimane seiklus. Kuigi Jaapanis tekitas kuues peatükk palju lahkarvamusi, nõustutakse siiski, et lugu on peategelasele hea finaal.

Yakuza on mu lemmikseeria, nii et loomulikult on uus peatükk kindel ost. Peategelane Kazuma Kiryu on aga mu kõikide aegade lemmik videomängutegelane ja ma ei jõua oodata tema plahvatuslikku hüvastijättu.