Täna, aprillikuu kuulsaimail päeval (pahv-pahv) ilmunud God of War võis mind alguses küll pisut külmaks jätta, ent mida aeg edasi, seda kindlamaks on saanud fakt, et tegu on ühe minu tänavuse lemmikmänguga.
Vaenlaste brutaalse hävitamise vahepausidel ka vanemlike kohustustega tegelev Kratos pole kunagi olnud paeluvam tegelane ning tema poeg Atreus üllatab faktiga, et poisi näol pole tegemist stereotüüpilise tüütu kaasaslonkijaga, vaid hoopiski adekvaatse abilisega, kes suudab enda erakordselt sooja südame ja meeldiva iseloomuga silma paista.
Teose välimuse kohta oli mul öelda vaid head: „Visuaalselt on tegu vaieldamatu meistriteosega. See on lause, mida tihti õhku paisatakse, ent tõenäoliselt on praeguses ajahetkes raske leida teost, mis näeks PlayStation 4 konsoolil (ning konkurentidegi mängumasinatel) välja ilusam kui God of War“.
God of War on hea veini kombel aja edenedes vaid paremaks muutunud, pakkudes meeldejäävaid momente ning suurepärase häälnäitlemise toel lahtirulluvat pisut klišeemaigulist, ent siiski kaasahaaravat narratiivi. Tegemist on mänguga, mida on raske mitte soovitada!
Värske ⚡
-
Ludoloogia logi: Tšehhis tehtud tulistamised
Head iseseisvuspäeva, Tšehhi! Tšehhi on mänge loovatest riikidest üks mu lemmikumatest. Seal on läbi aegade …
-
MängudeÖÖ vestlusring: Vaimne tervis ja Rollimängud
Mängimine on tähtsal kohal, et siin segases maailmas tervet mõistust säilitada. Kuidas aga kasutatakse just …
-
Teine Tase 498 × Kes on tugevam: videomäng või mängur?
Sten on viimaste nädalate jooksul mänginud ühte mängu, mis talle kohe kuidagi rahu ei tahtnud …