See ei ole päris see Resident Evil 2, mida mina mäletan…

Kätte on jõudnud aeg, mil minu pikale ootamisele paistab tunneli lõpus ere valgus. Kohal on värske video Resident Evil 2 uusversioonist ning väga kaua ei pea ma ootama ka valmis produkti. Kõik kõlab muinasjutuliselt ja imeilusalt… aga seda vaid ajani, mil järgnev video käima pannakse:

Ah, et millest selline dramaatiline algus? Tegelikult on kõik ju ilus, graafiliselt võiks kõnealust teost võrrelda Resident Evil 7-ga ja tõepoolest, tegu on vägagi detailse videomänguga, mida vaadates silm lausa puhkab. Videos valitsev õhkond on tume ning zombid autentsemad kui kunagi varem. Ka peategelased olid kohal ning lugu paistab olevat üks ühele sama… hinnates selle vähese nähtu põhjal. Kuid mis siis ikkagi mu hinge närib?

Kohe esimesena torkab silma, et Leon ei ole justkui enam Leon. See on ta nimi, jah, kuid nägu on kellegi teise oma. Rääkimata Claire’ist, kes on see punnis huultega tüdruk? Internet on jagunenud kaheks: on need, kes lepivad olukorraga, ja need, kes ei taha aru saada, mida tegelaste nägudega tehtud on. Mina kuulun nende teiste hulka. Karakterid tunduvad väga võõrad, justkui poleks tegu sama mänguga. Sarnane olukord oli Resident Evil 7 lõpustseeniga, kus astus üles Chris Redfield. Ja internet läks hulluks – ei saadud kohe aru, kas see siis ikka oli õige Redfield või ei?

Tuli välja et oli.

Heakene küll, andsin andeks, kuna teda nägi seal ainult hetke. Sedasama andestust ei saa ma jagada aga Resident Evil 2 puhul, seal on tegu peategelastega. Hiljuti ilmunud Detroit: Become Human on hea näide selle kohta, kui täpselt annab kopeerida päris näitleja nägu. Jah, ka Resident Evil 2 uusversiooni puhul on tegu üsnagi tõetruude nägudega, kuid miks siis ikkagi sellised valiti? Selge, saan aru, et see oli Leoni esimene tööpäev ja ta on värskelt koolipingist tulnud noormees, siin-seal võib pool silma kinni pigistada. Aga tüdruk näeb välja nagu teismeline, kuid ta on alati olnud badass woman! Mis teema sellega on? (Siin tahaks lihtsalt võtta ühe tegelase ja visata ta vastu teist.)

Kui ilmus uusversioon frantsiisi esimesest osast, olid asjahuvilised üllatunud, kui sarnane see oli originaaliga, ning õnnelikud, et seda saatis ainult edu. Esimesest kuni kolmanda osani (ning lisaks Resident Evil: Code Veronica puhul) kasutati kaamerasüsteemi, mis paiknes igas koridoris või ruumis omas kindlas nurgas. See oli just üks põhjuseid, mis tegi teose hirmsaks, sest võimatu oli näha nurga taha, tuppa või paika, kuhu suunas sai liigutud. Heal juhul sai kõrvu teritades tuvastada hääli, mis eesootavaid hirme paljastada võisid. Kui selle aga ära võtta ja asendada seljataguse vaatega (nagu näiteks Resident Evil 4), siis teatud võlu läheb kaduma. Mul ei oleks selle vastu midagi, kui tegemist oleks täiesti uue teosega. Uusversioon sellisel kujul pole aga enam see, mida mängisin aastal 1998…

Resident Evil 2 (see uus) ilmub 25. jaanuaril, aastal 2019. Ma kindlasti soetan selle omale ja mängin läbi kah veel (ehk isegi üllatun positiivselt), kuid antud hetkel olen hingepõhjani solvunud nagu väike laps, kes avastab aastal 2018, et Minecraft polegi enam maailma populaarseim mäng.