ESMAMULJE: The Sinking City

Uskumatu, aga tõsi – Frogwares Gamesi poolt arendatav The Sinking City tundub olevat indie-mängu maskeeringut kandev AAA kvaliteedimärgiga üllitis.

1920. aastal aset leidev kolmanda isiku vaates detektiivimäng suudab rahuldada mängijaid mitmel tasandil. Mängus leiduv uurimiselement lubab näha asju, mis on juhtunud minevikus, aga terve pildi kokku panemiseks peab unustusse jäänud tegevused kronoloogiliselt järjestama. Detektiivitöö on suurepäraselt disainitud, kuna mängijat ei hoita otseselt käest kinni, aga samas ei ole uurimine tehtud ka üleliia raskeks.

Siiski pole (seekord siiski kaudselt) Sherlock Holmesiks kehastumine mängu ainsaks aspektiks. Kuna peategelane on järk-järgult oma mõistust kaotamas, tuleb lisaks tegemist teha veidrate koletistega. Nendega võitlemiseks on detektiivi arsenalis olemas erinevad relvad: automaat- ja käsipüstol. Demos leiduvad koletised meenutasid oma olemuselt Preys leiduvaid mimicuid – veidrad väiksed väledad elukad, kes ilmusid välja eikusagilt.

Peategelane on seega pidevas võitluses enda mõistusega ning hulluks minemise äärel – eriti raskeks muutub olukord laipade või muu häiriva nägemisel. Mängu arendaja sõnul arvab detektiiv, et tema mõistuse kaotamine ja mängumaailmas aset leidev üleujutus on kuidagimoodi seotud. Samas tundub terve maailm olevat kergelt hulluks minemas. Esimene missioon antakse mängijale näiteks naise poolt, kelle suu õmmeldi kinni tema enda tädi poolt. Loo edasi arenedes tuleb välja, et seesamune tädi tappis ära ka naise koera ning õmbles koera elunditest kaisukaru.

Lineaarsuse pärast muretsema ei pea, kuna The Sinking City on avatud maailmaga mäng. Erinevate linnaosade vahel liiklemiseks on olemas paat, millega on võimalik ületada üleujutatud kohti. Esmapilgul tundus teoses olev maailm üsnagi suur, aga samas prooviversioonis ei olnud veel arusaadav, kui suur osa sellest on vesi ja kui palju reaalselt kahe jalaga kuival maal olla.

Detektiivitöö, välimus, stiil – kõik need kokku meenutasid mulle tohutult L.A Noire’i… kui veidrad koletised välja jätta, muidugi. Peale mängimist tekkis küsimus, et miks on sellise mastaabiga mäng gamescomi kitsas indie-alas. Arvestades teose sügavust ja kvaliteeti arvaks pigem, et tegemist on mõne suure stuudio poolt väljastatud hitiga.

Mõistuse võib kaotada tuleva aasta 21. märtsil, sest just siis peaks The Sinking City poelettidele jõudma.