EESTI 100 VIDEOMÄNGU: 1938-1947

Eesti Vabariik tähistab tänavu oma sajandat sünnipäeva. Meie väikese riigi jaoks on tegu monumentaalse teetähisega, mida ka Level1 soovib väärikalt pühitseda. Sel põhjusel olen mina võtnud nõuks kinkida Eestile 100 virtuaalset teost ja leida videomängumaailmast vaste igale aastale meie vabariigi saja-aastasest ajaloost. Kammime läbi Eesti mineviku 1918. aastast kuni tänapäevani ja paneme meie riigi sada eksistentsiaastat paari neile kõige sobivamate üllitistega.

Möödunud nädalatel oleme mänguripilguga läbi kamminud Eesti eksistentsi esimese ja teise kümnendi. Sel korral võtame luubi alla meie riigi iseseisvuse kaotuse, Teise maailmasõja ja Nõukogude okupatsiooni alguse.

1938 – Mortal Kombat

Eesti on saanud kahekümne aastaseks ja tähistab oma teise kümnendi täitumist ühele noorele diktatuuririigile kohaselt. Konstatin Pätsi eestvedamisel 1934. aastal loodud põhiseaduse alusel saab 21. aprillil Eesti esimeseks presidendiks, usu või mitte, Konstatin Päts! Küll mõnel mehel alles veab. Lisaks teeb vägitegusid ka Leopold Johanson, kes on lugejatele tuttav kui see õnnetu hing, kes sai 1929. aastal Artur Tupitsalt riigikogus kõrvakiilu. Tundub, et see juhtum jättis Johansonile niivõrd kustumatu mulje, et 5. aprillil otsustab ta Tallinna Rahvamajas läbi nüpeldada kaaspoliitiku Erich Joonase. Allikad on nõus, et see kõik nägi välja nagu üks korralik Mortal Kombati matš!

1939 – Bully

Just siis, kui hakkas tunduma, et noorel Eestil läheb kõik lepase reega ja see diktatuurivärk polegi teab mis raske, lendab kõik vastu taevast! Jamad saavad alguse 23. augustil, mil Nõukogude Liit ja Natsi-Saksamaa sõlmivad Molotov-Ribbentropi pakti nime all tuntud salalepingu, mis jagab Euroopa kahe suure riigi vahel mõjusfäärideks. Eriti veidraks lähevad asjad 26. septembril, mil idanaabrid käituvad nagu mingi kiuslik Bully ja nõuavad Eestilt luba Nõukogude sõjaväebaaside rajamiseks meie territooriumile. Sissetungi kartuses nõustub Eesti valitsus sellega kaks päeva hiljem ja esimesed võõrsõdurid marsivad üle piiri 18. oktoobril. Nojah, veider värk, aga kui külalised ennast ilusti ülal peavad ja normaalsel ajal koju tagasi lähevad, siis pole põhjust põdeda! Eks ole… ?

1940 – Hearts of Iron

Alati on tore, kui sõbrad tunnevad ennast sinu juures koduselt. Kuid kui need samad sõbrad otsustavad äkki sisse kolida ja ähvardavad keeldumise korral sulle malakat anda, siis on kuskil midagi valesti läinud! Ja Eestiga läksid asjad tõepoolest kohe väga valesti. Kõigepealt lööb Nõukogude Liit 16. juunil lauale veel ühe ultimaatumi, mis nõuab lisaks lisavägede sissetoomisele ka Eesti valitsuse laialisaatmist ja uue, punasetoonilisema juhtkonna pukki seadmist. Päev hiljem okupeeritaksegi Eesti Nõukogude Liidu poolt, 5. juulil saadetakse laiali riigikogu ja kuu teises pooles küüditatakse Päts ja Laidoner koos perekondadega itta. 1. septembriks, mil algab Teine maailmasõda, on Euroopa kaardile tekkinud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Raudselt karmi ja suurte riikide võimumängudest domineeritud aastat jääb meenutama Hearts of Iron.

1941 – Frostpunk

Äsja omariiklusest ilma jäänud Eestilt hakkavad tükke küljest rebima kaks vere hõngu tunda saanud sõjakoera. Aasta alguses riigistab uus valitsus pangad, asub looma töömajandeid ja kehtestab müüginorme kõikjal, kus võimalik. Esimene tõsiselt raske hoop saabub aga 14. juunil, kui toimub juuniküüditamine ja Eestist viiakse Siberi Frostpunki laadsetesse ebainimlikesse oludesse üle 10 000 inimese. 22. juunil alustab Saksamaa sõda Nõukogude Liidu vastu ja liigutab rinnet nii jõudsalt, et juba 28. augustil marsivad natsid Tallinnasse sisse. Kui koolid 1. novembril uuesti avatakse, vinnatakse üle riigi Eesti lippude kõrval vardasse ka Natsi-Saksamaa värvid.

1942 – Wolfenstein: The New Order

Uute valitsejatega tuleb kaasa The New Order, millega vanad olijad harjuma peavad. 2. veebruaril kuulutatakse okupeeritud idaaladel, sealhulgas Eestis, uueks riigikeeleks saksa keel. Esialgu jäävad paralleelselt lubatuks ka kohalikud keeled, kuid taolist korraldust nähakse ajutisena. 26. aprillil jõuavad kuuldused eestlaste vägitegudest sõjaväljal Saksa rahvani, kuna Adolf Hitler toob oma kõnes välja eesti sõdurite vapruse Punaarmeega võideldes. Ja lõpuks, 28. augustil, sümboolsel kuupäeval, mil sakslased tähistavad aasta möödumist Tallinna „vabastamisest“ Punaarmee ikke alt, annab Hitler korralduse luua Eesti Leegion, et see itta Saksamaa piire laiendama saata.

1943 – Bomber Crew

Pärast enam kui pool aastat kestnud Stalingradi veresauna alistub kunagise suurlinna rusudes Punaarmeele enam kui 200 000 saksa sõdurit. Rinne pöörab ennast ümber ja asub Venemaa avarustest taas Eesti piiri poole liikuma. Siinsed natsid tunnevad punaste pitsitust juba 27. jaanuaril, kui Nõukogude Bomber Crew ilmutab ennast Tartu linna kohal. Elu kaotab 18 inimest, sealhulgas tuntud taimeteadlane Teodor Lippmaa koos perega, kelle botaanikaaias asunud korter saab otsetabamuse. Suvel, kui punavägi on piirist vaid kiviviske kaugusel, annab kohalik Saksa valitsus loa kutsuda Omakaitsesse piiramatuks ajaks 17.-45. aastaseid mehi.

1944 – Red Orchestra: Ostfront 41-45

Kuna Eesti saatuse otsustab Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa omavaheline vägikaikavedu, sobib seda otsustavat aastat sümboliseerima mäng, mis tuletab meelde mõlemaid vaenupooli – Red Orchestra: Ostfront 41-45. Võitlus Eesti pärast algab 31. jaanuaril, mil Narva lähistel ületavad piiri esimesed punaväelased. 6. märtsil heidavad Nõukogude lennukid Narva ajaloolisele keskusele 11 tunni jooksul üle 4000 pommi ja kolm päeva hiljem ilmuvad pommitajad ka Tallinna kohale. Ajutiselt pannakse Punaarmee seisma Sinimägedes, kus suvel peetavad lahingud on Eesti ajaloo kõige verisemad ja ohvriterohkemad. Sõja käigu muutmiseks sellest aga ei piisa ja 22. septembril on Nõukogude väed juba Tallinnas. Sarnaselt Saksa okupatsiooni algusega, alustavad õppeasutused tööd taaskord novembris. Seekord lehvib koolimaja kõrval aga punane lipp.

1945 – Cities: Skylines

Eesti jaoks on sõda läbi. Nüüd on aeg hakata elu normaliseerima ja uue korra reeglite järgi ümber korraldama ning Nõukogude võim teeb seda mitmete administratiivsete muudatustega. Rahvaloenduse tulemusel saadakse teada, et Eesti alal elab 854 000 inimest, kellest 97,3% on eestlased. Tallinnasse tekkisid uued rajoonid, näiteks Kopli ja Nõmme, ning pealinnaga liideti Pirita, Merivälja, Iru ja Kose. Kevade saabudes hakatakse linnades koristama ka sõjast maha jäänud varemeid, mis asenduvad ajapikku haljasaladega. Tundub lausa, nagu mängiks keegi Eestis Cities: Skylinesi! Mõistagi on suur rõõmusõnum ka see, et Level1 sõpruslinn Abja-Paluoja saab aleviks. Hea töö, Abja-Paluoja!

1946 – Freedom Fighters

Nõukogude korraga käivad kaasas sellele omaseks saanud pikad ja lohisevad nimed. Näiteks tuleb esimest korda kokku Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Teaduste Akadeemia ja Eesti NSV Ülemnõukogu kehtestab esimese viisaastaku. Siiski, kas venivate nimetuste tõttu või millegi muu pärast, aga mitte kõik ei ole valmis uusi valitsejaid rahumeelselt oma maale vastu võtma. Laias maailmas kirjeldab neid sõnapaar Freedom Fighters, kuid kohalikus kõnepruugis Metsavendadena tuntud partisanid valmistavad juba sõja lõppedes Nõukogude vägedele hulgaliselt tuska ja moodustavad juulis ka liikumist ühendava Relvastatud Võitluse Liidu.

1947 – Farming Simulator

Mida aeg edasi, seda nõukogudelikumaks Eesti elu muutub. Kohalikku elu hakkavad dikteerima Nõukogude Liidu majanduslikest vajadustest tulenevad ettekirjutused. Näiteks avaldatakse suvel talumajapidamiste maksustamise määrus, milles kehtestatakse maksutariifid ja tuuakse välja nimekiri kulaklikest talupoegadest (ma vabandan, et Sa seda lugema pidid, sest isegi selle lause kirjutamine oli igav). Sellest, et tulevikus saab Eesti elu olema äravahetamiseni sarnane Farming Simulatoriga, annab aimu 6. septembril Saaremaal toimunud Viktor Kingissepa nimelise kolhoosi esimene üldkoosolek, mis tähistab sundkollektiviseerimise algust Eestis. Tükike eestlust kumab siiski veel läbi juunis Tallinnas toimunud 12. üldlaulupeol, kus olenemata kommunistliku partei piiravatest ettekirjutustest tuleb esmakordselt esitlusele Gustav Ernesaksa laul „Mu isamaa on minu arm“. No ma ei tea, nii lohiseva nimega lugu keegi järgmisel laulupeol küll enam laulda ei viitsi…

×××

Järgmisel korral haarame toidutalongid pihku, ajame žiguli garaažist välja ja teeme selgeks, millised mängud sobivad kõige paremini kokku nõukaaja algusega.