fbpx

Mõnda aega tagasi jõudis Steami eestlaste loodud teos Circle Empires ning saladuskatte all võib öelda, et see on üsnagi äge!

Tegu on reaalajastrateegiaga, mis on kiire ülesehituse ning lihtsa baasiga. Circle Empires kuulub kindlasti selliste teoste nimistusse, mida on kerge kätte võtta, kuid raske selgeks õppida. Lisaks võib ennast päris pikaks ajaks mängu unustada, olgugi et pigem on tegu teosega, mida mängida siis, kui aega pole just kõige rohkem.

Mängijatele pakutakse kolme erinevat mängulaadi: Monster Hunt, Full Conquest ja Imperial Conflict. Õnneks erinevad antud laadid üksteisest üpriski palju ning mängimine ei muutu liigselt ühekülgseks. Monster Hunt on laad, mille võitmiseks tuleb tappa üks kindel koletis. Peale monstrumi alistamist saab liikuda järgneva ala peale, neid on kokku 12 ning iga järgnev läheb aina raskemaks. Õnneks on raskusaste valitav. Full Conquest ja Imperial Conflict annavad mõlemad mängijale ülesandeks vallutada kõik ringid kaardil. Ainukeseks erinevuseks on asjaolu, et kui Full Conquestis alustab mängija nullist ning vastased mehitavad vaid oma ringi, siis Imperial Conflictis alustab nullist ka tehisintelligents, omades sama eesmärki nagu mängija, ehk maailma vallutamine.

Mängu kulgu mõjutab ka see, milline liider on valitud enda tillukest armeed juhtima. Igal pealikul on erinevad boonused ja neid on kokku 18, seega testimist on küllaga. Kõik ninamehed ei ole siiski kohe alguses saadaval, vaid nad tuleb mängides lahti lukustada. Mängusiseseid sõdureid on võimalik arendada, nende kaitsmist ja rünnet saab tõsta lahingu käigus teenitavate ressurssidega. Ostetud mehed ja hoonedki saavad kogemust juurde olenevalt enda ülesandest – näiteks saavad talunikud ressursside kogumise eest n-ö kogemust, mille kuhjudes tõuseb ka nende töötegemise tempo. Sõdurid saavad kogemust aga läbi sõdimise, mille tulemusel nende elud, kaitse ja ründetugevus tõusevad.

Raskusastmete kohapealt saab öelda, et… mida raskemad vastased, seda pikemaks kujuneb ka mäng. Valides kõige kergema viisi, jõuab eesmärgi saavutada aga juba umbes 5-10 minuti jooksul. Mulle jäi kõige mugavamaks keskmine valik, sest raskega venisid matšid kohati liiga pikaks. Veelgi kõrgematel astmetel jooksis arvuti minust juba lihtsalt üle.

Õnneks ei olnud teoses segavaid viperusi. Ainuke viga, mis silma jäi oli asjaolu, et iga kord, kui mäng käivitada, olid sätetes tehtud muudatused jäänud salvestamata ja neid pidi jälle muutma hakkama. See kindlasti ei ole liialt segav faktor ja ei häiri mängimist.