fbpx

„Oo kallis, ole minu Ämblikmees,“ laulis Eesti süldibändi Push Up rinnakas blond solist 1999. aastal. Seda fraasi kasutasid absoluutselt kõik kodumaised videomänguajakirjanikud (sealhulgas ka meie) sel sügisel, kui ilmus PlayStation 4 eksklusiivmäng Marvel’s Spider-Man.

Veel üks väljend, mida kõik kriitikud, arvustajad ja mängurid oma ekraanidele trükkisid, oli väide, et „see mäng tekitab sinus tunde, et sina oledki Ämblikmees!“ Selles osas oli neil absoluutselt õigus – Marvel’s Spider-Man heitis pilgu minevikku, nägi 2004. aasta Spider-Man 2 loodud liikumissüsteemi ning tõi selle tänapäeva. New Yorgi kõrghoonete vahel kiikumine oli niivõrd hea, et isegi peale seda, kui kõik missioonid tehtud said, naasime tänavatele, et korda hoida. Võrgupea identiteeti aitasid omistada ka kangelasele õnnestunult suhu kirjutatud humoorikas dialoog ning arvukad erinevad kostüümid, mis kõik esindavad teatud etappe Peter Parkeri värvikas karjääris.

On hetki, kus Ämblikmees oma võrkude otsa komistab, seda nii narratiivis kui mängitavuses. New York on küll võimalikult tõetruult kujutatud, ent selles leiduvad tegevused kuuluvad aastasse 2010. Peteri lugu jätab õnneks kõrvale kangelase sünniloo kohmaka taaga, ent hoiab alles muud superkangelastega seotud klišeed. Lõppkokkuvõttes on kõik see siiski rangelt teisejärguline – Marvel’s Spider-Man suudab sellest hoolimata ohtralt lõbu pakkuda!