Leho TOP 3 oodatuimat mängu aastal 2019

Oma 2019 aasta lootustest ma juba kirjutasin. Nüüd katsun pilvedest alla tulla ja destilleerida reaalsemaid ootusi, mida käesoleva päikesetiiru ajal nautida.

Muidugi oleks lihtne vaadata millised AAA-klassi tulistamismängude järjed tulemas on ja need kuidagi ritta panna – äsjaalanud periood toob ju rohkem kui käputäiele vanadele FPS-seeriatele uued osad – kuid see oleks enesepetmine. Mul küll on mõningane huvi Metro Exoduse, Wolfenstein: Youngbloodi, DOOM Eternali, RAGE 2, Far Cry New Dawni ja Serious Sam 4: Planet Badassi (ning isegi võibolla taas plämaks osutuva Sniper Ghost Warrior Contractsi, kuid vähem Halo Infinite’i) vastu, aga ühestki neist mõtlemine mu pulssi ei kiirenda.

Mitmed mu 2018. aasta oodatud on siiani ilmumata, aga noid ma uuesti kaarte segama ei topi. Seega pole allolev valik pingejärjestuses ja ka viimases lõigus mainitud ei ole ainult joonealused.

The Spy Who Shrunk Me

Bondi paroodia The spy who shot me on siiani varajasest ligipääsust välja tulemata, kuid juba lisandus teine sarnase tiitliga humoorikas spiooniteema narrija minu oodatute sekka. Soomlaste üksikisikuvaates luurekas, kus naisagent pseudo-Nõukogude Liidus oma pisendusrelvaga luusib ja banaanikoortega valvureid maha notib, võiks päris lustakas olla. Ja muidugi ei tee paha, et see meenutab veidi No One Lives Foreverit.

Observation

No mis värk on!? Millal ma saan üht korralikku „Gravity“ sarnase atmosfääriga kosmosepinevust interaktiivsena kogeda? ADR1FT osutus juraks. Äärmiselt põnevad Reverse Side ja Outreach paistavad olema maha jäetud (kuigi loodetavasti siiski ärkavad veel). Äkki sci-fi trilleriks nimetatud Observation suudab vaakumit veidi täita, isegi kui mängija võtab ainult kosmosejaama arvuti rolli. Oleks ikka narr küll, kui ma peaksin oma nälga üritama kustutada Space Mechanic Simulatoriga, mis ka sel aastal opereerima peaks hakkama.

A Plague Tale: Innocence

Minu AAA-tasemele kõige lähem oodatav lõbuvara on täis katku ja surma. Tegelikult ma isegi pelgan veidi selle kõheda, rotte täis keskaja külastamist, kuid suvine mängitavust tutvustav video jättis valguse ja pimeduse kasutamisest positiivse mulje. Oleks värskendav uut moodi luuretaktikat katsetada.

Oma noore vennaga laastatud Prantsusmaal uitava näitsiku sekeldusi vormib prantsuse Asobo Studio prantsuse väljaandja Focus Home Interactive’i toel.

MUUD OOTUSED

Nagu ikka, on silmapiiril alati omajagu indie-seikluseid, mis iga aastavahetusega muudavad ka oma ilmumisaasta ennustust. Huvitavamad hiireklikiseiklused, mis mu radarile jäänud ja loodetavasti ilmuvad, võiks olla Irony Curtain: From Matryoshka with Love, 3 Minutes to Midnight, Guard Duty ja mõneti sarnaste välimustega Trüberbrook – A Nerd Saves the World ja Harold Halibut – A Handmade Adventure Game, mis hämmastaval kombel mõlemad tegemisel erinevates stuudiotes Kölnis Saksamaal. Märkimata ei saa jätta ka Beneath a Steel Sky 2-te, mis peaks sel aastal ilmuma, kuid pole endast veel ühtegi pilti näidanud. Ei saa aru, mida Revolution Software oma kultusmängu järjega skeemitab.

Läbi silmade vaates seiklustest tunduvad põnevad The Occupation ja Draugen.

Ülejäänud žanritest on mu tähelepanu äratanud taktikamäng Desperados III, isomeetriline luurekas El Hijo ja külgvaates põgenemismäng The Berlin Wall.

Alternatiivse ajalooga nõukateema paistab praegu eriti populaarne olevat ja juba sellemotiiviliste The Spy Who Shrunk Me ning Irony Curtain: From Matryoshka with Love kõrval loodan ka Atomic Heartist midagi head. Loodetavasti ei tee ukrainlased seda liiga õudukaks.

Kütkestav on ka kolmandas isikus hiilimine punanahana mängus This Land is My Land, kuid tõenäoliselt 2019. aastanumbri sees veel kahvanägusid kollitada ei saa. Loota aga tasub.