fbpx

Ma ilmselt ei olnud ainus, kes arvas Tallinnas toimuvast PewDiePie „päästmise“ rongkäigust kuuldes, et tegemist on järgmise „Lükkame Roccas kuuli n***i“ aktsooniga, mis jääbki vaid interneti piiridesse ning reaalselt midagi aset ei leia. Mida aeg edasi, seda rohkem sain aru, et see võib päriselt toimuda!

Olukord sarnanes juba kunagisele ACTA-vastasele meeleavaldusele, mis tõi Vabanduse väljakule kokku terve trobikonna noori ja mitte-enam-nii-noori. Tõsi, üks YouTube’i kanal – olgu ta nii populaarne kui tahes – ei ole kindlasti nii masse koondav teema kui interneti muutmise eelnõu, kuid märkimisväärne sellegi poolest.

Mille ümber aga kogu teema üldse keerleb? Ilmselt on paljud teadlikud, et maailma populaarseima (ehk sel on kõige rohkem tellijaid) YouTube’i kanali eestvedaja PewDiePie on kaotamas aastaid tema käes olnud liidripositsiooni India muusika- ja produktsiooniettevõtte kanalile, mis kannab nime T-Series. PewDiePie on kandnud kuninga krooni alates 2013. aasta 22. detsembrist, 2017. aasta veebruarikuus hõivas T-Series aga vaadatuima kanali tiitli, omades nüüdseks 63,2 miljardit vaatamist.

Tolles nimekirjas on PewDiePie (artikli kirjutamise hetkel) 10. kohal, 20,5 miljardi vaatamisega. Möödunud aasta viimastel kuudel loodi erinevate aktivistide vahel rahvusvaheline kampaania „Save PewDiePie“, tänu millele on enimtellituima kanali tiitel (hetkel veel) vahetumata.

Kui 27. veebruar kätte jõudis – päev, mil pidi aset leidma PewDiePie rongkäik – hakkasin ma kohe hommikul vara projektijuhile vihjama, et kavatsen teha pikema lõunapausi. Mõni tund hiljem tõin lagedale ka põhjuse. Õnneks ma ei pidanud talle seletama PewDiePie olemust ning miks selline sündmus on minu meelest kultuuriliselt tähtis. Temal muidugi ei tekkinud mingisugust emotsioonimuutust asjaolust, et pikaaegne YouTube’i generatsiooni suunanäitaja on kaotamas oma positsiooni suurkorporatsioonile.

Küll aga tuli mitmele teisele kolleegile seletada, kes on PewDiePie, miks teda vaadatakse nii palju, mis on T-Series ning miks on siinkohal oma arvamuse väljendamine oluline. Ma siiralt loodan, et tänu kontori keskel aset leidnud kõnele ja diskussioonile vähemalt üks kolleeg mõtles sellele, et võiks tellida PewDiePie kanali. Kontoris saapaid jalga pannes naerdi aga mulle järgi, et suure tõenäosusega saan uhkes üksinduses ausamba all seista.

Kuna kogu kontoris aset leidnud vestlus venis oodatust pikemaks, jäin ma rongkäigu algusele pool tundi hiljaks ning kolleegide huumoriga teele saadetud mõnitus sai teoks. Olingi üksi. Kui välja arvata muidugi need rulapoisid, kelle antud päeva prioriteediks oli kickflipi selgeks saamine, mitte populaarse juutuuberi päästmine. Mõni minut asja üle kaaludes otsustasin appi võtta kavaluse, oli ju ürituse Facebooki seinale postitatud rongkäigu marsruut. Selle asemel, et vanalinnas karjale karjuvatele noortele järgi joosta, pidasin mõistlikumaks võtta suuna otse Tammsaare parki. Seda lootuses, et jõuan enne sinna ning saan parima koha rongkäiguga liitumiseks ning oma panuse andmiseks „Tellige PewDiePie kanal!“ karjumisel.

Mõnikümmend minutit oodates hakkasin end kõrvalt vaatama. Ma olen peagi kolmekümnendatesse eluaastatesse jõudev mees, kelle igapäevaseks peamiseks mureks on see, mis ma õhtuks söön ja mille arvelt näpistan aega, et videomänge mängida. Minu aastaid tagasi loodud suured unistused maailmas õigluse jalule seadmisest on asendunud enesekeskse halli reaalsusega. Selle teadmisega otsustasin sammud tagasi kontori poole seada, et vaadata otsa oma pooleliolevatele videoprojektidele: „Ehk jõuab täna veel midagi klientidele ära esitada. Las maailma parandamine jääb nooremate heledaks unistuseks.“

Loodan ainult, et aastate pärast ei ole mina see, kellele tuleb õhinaga seletada, miks on Vabaduse väljakule kokku tulnud kümneid noori ning mida nad toetavad. Nägemata ise kaugemale sellest, kas mul on õhtusöök külmkapis olemas või mitte. Igal juhul tahaksin siinkohal kiita neid noori, kes selle aktsiooniga hakkama said ning tõid taaskord millegi positiivsega Eesti mitmetesse rahvusvahelistesse meediakanalitesse.