Nädalavahetus Linuxi seltsis: kuidas toimib operatsioonisüsteemil mängimine 2019. aastal?

Hiljuti sattusin nägema YouTube’is Linus Tech Tips kanali videot, kus prooviti, kuidas on tänasel päeval Linuxi peal mänge mängida. Koheselt tekkis huvi endalgi tollele küsimusele vastus leida.

Lisaks eelmainitud videole oli mul ka varem soov Linuxi platvormi taaskülastada, et näha, kas Google Stadia väljakuulutamine on mõjutanud antud operatsioonisüsteemile mängude toomist.

Ei saa salata – sisimas olen pikka aega vabavara suur pooldaja olnud, kuid ülalmainitud süsteemi kasutamine on jäänud alati üsnagi lühikeseks ja seda mitmel põhjusel: mängude valik pole kiita olnud, videokaardi tugi on kesine, puudunud on igapäevases kasutuses olevad programmid ning pärast igat uuendust on süsteemis alati midagi katki.

Kõigele vaatamata võtsin endale nädalavahetusel sihiks Linux uuesti oma arvutile installida ja vaadata, kas pärast viimast kasutust (umbes 2 aastat tagasi) on midagi paremaks läinud või mitte.

Eksperimendi tarbeks võtsin kasutusele Pop_OS! nimelise distributsiooni. Valik oli lihtne ja endale vägagi põhjendatud: kommuuni tugi kõige suurem ja installatsioon äärmiselt valutu – next, next ja finish. Lisaks sellele on Nvidia graafikakaardi draiverid juba eelnevalt paigaldatud, seega peale protsessi lõppemist ei pidanud tegema muud, kui sisse trükkima oma kasutajanime ja parooli. Muidugi jäi veel üle paigaldada Steam ning Lutris.

Tulles esmajärgus Steami juurde, võin koheselt öelda, et ära on tehtud vägagi suur töö. Nimelt oli mõned aastad tagasi minu tagasihoidlikust kollektsioonist tugi vaid 78. mängul, kuid nüüdseks on antud arv kasvanud 121-ni. Varasemalt oli suurem enamus ainult indie-stuudiote pärusmaa, kuid nüüd vaatas mulle vastu juba korralikum nimekiri, mille hulgas olid 2016. aastal ilmunud Doom, hiljuti negatiivsete arvustuste ohvriks langenud Borderlands 2 ja Pre-Sequel, Deus Ex: Mankind Divided ning Metro seeria kaks esimest osa.

Kuna ma pole eriline arvutimängur, polnud mu nimistus rohkem tuntuid mänge, mida välja tuua. Tasuks siiski märkida, et on veel paljusid teisigi mainekaid teoseid, mis tänaseks päevaks Linuxile jõudnud: Tomb Raider, Shadow of Mordor, Hitman, Bioshock: Infinite, CS:GO… See nimekiri on pikk.

Mängitavuse poole pealt ei suutnud ma vahet teha, kas platvormiks oli parasjagu Windows või Linux. Testitud teoste paigaldamine oli täpselt sama ning põhjakeeratud sätetel jooksid kõik ilma probleemideta 60 kaadrit sekundis, 1080p resolutsioonil. Ainus erinevus, mida eelmisest kasutuskorrast mäletasin, oli graafikasätete vahe ning asjaolu, et 60 kaadri saavutamist täislahutusel tuli tikutulega taga ajada.

Graafiliste seadistuste osas pakkusid pingviinid nimelt tunduvalt vähem võimalusi – nii mõnelgi korral puudus võimalus muuta antialias või antistrophic filtreid, mistõttu jäi mulje, et mäng näeb kehvem välja. Nüüdseks on too probleem lahendatud ning isegi menüüd ei reeda mingitki moodi, et kasutaksin midagi teisemat. Suurepärane töö!

Tulles korra tagasi mängude juurde peab nentima, et Linuxi toega teoste arvu suurenemisele on kaasa aidanud ka Valve’i poolt arendatud projekt – Proton. Nimelt pakub see võimalust jooksutada kõiki ilma ametliku toeta mänge, pakkudes kasutajale ühe nupu vajutusega installimisvõimalust. Veelgi enam kasutatakse projekti statistikat (kommuuni tagasisidet), et arendajad oleks huvitatud rohkem üllitisi ka Linuxile tooma.

Nii nagu iga uue asja puhul, ei jäänud ka oma väikese eksperimendi puhul loota, et kõik kohe ideaalselt toimib. Tulemused olid mänguti erinevad. Ori and The Blind Foresti puhul oli mul null lootust, et see üldse käima läheb, kuid allolev kuvatõmmis on tõestuseks, et mäng toimib ilma ühegi probleemita. Samuti proovisin Deus Ex: Human Revolutionit, mis küll töötas, kuid aeg-ajalt jäid ette mõned kohad, kus mängu kaadrisagedus langes pigem slaidide vaatamise tasemele. Rainbow Six Siege’i mängimisest võisin aga ainult unistama jääda – see keeldus tööle hakkamast.

Vaatamata Steamis leitavale laiale valikule tuleb aga tunnistada, et kõiki mänge ei pruugi platvormil olla. Kuidas neid siis nautida saaks? Probleemi lahendamiseks tuleb kasutada Lutris nimelist programmi, mis emuleerib Windowsi komponente (directx, .net ja teised). Sama teeb ka Proton, kuid ainult platvormisiseste teoste puhul.

Lutrises installeerimine pole sugugi keeruline. Kodulehel on toodud välja pikk nimekiri, millised üllitised on toetatud ning selle õige leidmiseks saab kasutada otsingut. Taas ei tasu esimese hooga loota, et kõik kohe tööle hakkab. Kriipsu võib peale tõmmata mängudele, mis kasutavad anti-cheat tehnoloogiat. Tolle kategooria alla kuuluvad peamiselt EA poolt pakutavad üllitised, mistõttu tuli mul nimekirjast koheselt maha tõmmata nende battle royale madistamine Apex Legends. Kuid pole halba ilma heata ning positiivse üllatusena oli mul võimalik mängida peaaegu kõiki Blizzardi rakenduses olevaid teoseid (välja arvatud Destiny 2).

Testimisele kulunud lühikese aja jooksul pidin tõdema, et Linuxil mängimine pole üldsegi nii hull nagu esmapilgul tunduda võib. Selleks, et nautida mõnda suuremat videomängu alternatiivsel platvormil, pole vaja teha mingit vuuduud – piisab vaid sellest, kui installida Steam ning valida nimekirjast meelepärane teos.

Kindlasti soovitan teistelgi taolist eksperimenti proovida, kuid seda juhul, kui eelnevalt on tehtud pisut omapoolset uurimustööd. Lisaks mängudele on toetatud ka Discord, Spotify ja mitmed muud populaarsed tarkvarad, mis annavad igapäevaseks arvutikasutuseks lisaväärtust, samuti ei pea enam kartma käsureal kompileerimist ega iga uuendusega katki minevaid graafikakaardi draivereid.

Sellele vaatamata on kasutuskogemuse juures siiski ka tagasilööke, enamasti mängude tööle saamise näol, kuna paljusid asju tuleb käivitada läbi n-ö emulaatori, mis on Valve’i poolt veel algstaadiumis. Lutrise puhul tuleb aga arvestada, et seda teevad inimesed oma vabast ajast ning me ei saa anda mingit garantiid, et lõpptulemus kujuneb positiivseks elamuseks.

Praegusel hetkel võiks öelda, et kogu kontseptsioon pole veel terviklik, kuid tuleviku väljavaated on vägagi helged. Loodetavasti on edasiminek järgneva kahe aasta jooksul veelgi suurem, kuna eelduste kohaselt hakkab tasuta operatsioonisüsteemi võidukäiku mõjutama ka Google Stadia.