fbpx

… selleks, et sina seda tegema ei peaks!*

Mul on häbi tunnistada, aga mobiilimängud on saanud viimasel ajal minu igapäevaelus järjest suuremaks osaks. Kas süüdi on alateadlik soov käia trendidega kaasas? Või pigem karm argipäeva õlgadele vajumine, kus mängimiseks jätkubki aega vaid kohvikus oma Matcha Lattet oodates või järgmise video renderdamise kõrval aja surnuks löömisel. Ilmselt peitub veidi tõde neis kõigis. Küll aga otsustasin hiljuti heita veidikeseks ajaks kõrvale oma suured lemmikud, millest pean ilmselt ühes teises artiklis kirjutama, ning uurida, mis on Google’i Play Sotre’is hetkel populaarne. Ainsaks mängu tingimuseks oli asjaolu, et selle allalaadimise eest ei tohi sentigi raha küsida.

Olles kõigile viiele populaarseimale mängule vähemalt pooltunnikest võimalust andnud, pidin tõdema, et mitmed neist ei väärinud sedagi. Samuti tekkis kurb kurb küsimus, kus on uudsus? Iga mäng, erand kinnitab reeglit, on põhimõtteliselt uue väljanägemisega vana. Loomulikult saab erinevaid žanre omavahel segades uusi ja huvitavaid tulemusi, kuid siiras lootus, et aastatega on leitud uus Angry Birds või midagi sarnast, purunes tuhandeks piksliks.

Crowd City

Kes kiiremini kasvab, see võidab! Sarnase mängulaadiga puutusin ise ilmselt esimest korda kokku mängus Spore. Kui keegi mäletab, siis Spore oli EA poolt levitatud strateegiamäng, mis oma huvitavast mängumehhaanikast hoolimata oli pigem läbikukkumine. Kõige enim levinud sarnane teos on ilmselt Matheus Valadaresi loodud Agar.io. Mehhaanika ise on lihtne, kasva võimalikult suureks ja neela endast väiksemaid, samas väldi endast suuremaid, kuni kasvad ise piisavalt suureks, et suured alla neelata. Crowd City visuaalne lähenemine samale kontseptsioonile on panna mängija jooksma läbi linna ning haarama endale kaaslasteks juhuslikke möödujaid. Vältida tuleb endast suuremaid rahvahulki. Lihtne kontseptsioon ning kõigile arusaadav, samas kuradi igav mobiilimäng. Ainus hea asi on ehk see, et mäng saab kiirelt läbi, mis sobib mobiiliplatvormile hästi.

Crowd City on saadaval nii Android kui iOS platvormidel.

Twist Hit!

Mõistatusmängud peaksid oma olemuselt sobima mobiiliplatvormile ideaalselt, kuid piir sellest, mis on väljakutsuv, samas mitte väga raske, ning ajuvabalt lihtne, on õhkõrn. Twist Hit! kahjuks kaldub sinna viimase poole. Mängu eesmärgiks on täita niiöelda kände, et läbi takistuste kasvaksid neist ilusad suured puud. Või palmid. Hästi lihtne idee, sest isegi RMK teab, et igast kännust kasvab suur ja elujõuline puu. Tegemist ju ikkagi videomänguga!

Twist Hit! on saadaval nii Android kui iOS platvormidel.

Clean Road

Selle mobiilimängu alla olen ma ilmselt viimasel ajal kõige enim minuteid investeerinud. Lihtne idee ning teostus loovad väga kaasahaarava terviku, kuid kahjuks jõuab mingi hetk pärale, kui mõttetu kõik on. Samas ei takista see kuidagi edasimängimist, sest kinni tuisanud, kas lume või liiva tõttu, autod vajavad valla päästmist. Põigelda tuleb nii traktorite kui hiiglaslike lumememmede eest. Kas ma juba mainisin, et suured porgandid kukuvad taevast alla? Häirima hakkavad aga pea igat sõitu ekraanile kuvatavad reklaamid.  Samas oma päevane eesmärk münte tuleb kuidagi täis koguda.

Clean Road on saadaval nii Android kui iOS platvormidel.

RunRace 3D

Mobiilsed igilidurid olid mingi aeg üheks minu lemmik mobiiližanriks, alustades mänguga Rayman Adventures ning lõpetades Nintendo esimese mobiilimänguga Super Mario Run. Viimase eest käisin kunagi isegi pea 10 euro suuruse rahasumma välja ning see oli seda väärt. RunRace 3D on aga visuaalselt lihtne tasemepõhine võistlusmäng, kus takistusi ületades tuleb esimesena ületada finišijoon. Peale igat ringi kõrvaldatakse see, kes on antud hetkel viimasel kohal. Teos proovib end reklaamida kui mitmikmäng, aga ma kaldun sügavalt usukuma, et minule valitud vastased on pigem arvuti poolt juhitud kui mõni reaalne inimene.

RunRace 3D on saadaval nii Android kui iOS platvormidel.

#DRIVE

Kui kõik eelmised loetletud mängud võib heaga vahele jätta, sest ma mängisin neid, et sina ei peaks, siis #DRIVE üllatas mind väga. Tegemist on drifti sugemetega kihutamismänguga, kus rada lõppeb siis, kui mängija libastub ning kihutab vastu tulevale autole otsa, lõppeb kütus või unustad autot aeg-ajalt parandada. Mööda teed sõites on võimalik koguda ka Fallouti seeriast tuntud korkrahasid, mille abil saab lahti osta järjest uusi sõiduvahendeid. Radade avamiseks on vaja aga postkaarte. Mängu puhul enim üllatas mind visuaalne stiil, mis on mõnusalt minimalistlik, samas stiilne. Mängijale ei suruta igal võimalusel peale reklaame, nende vaatamisel saab aga veidi suurendada enda sõidu jooksul korjatud korkrahasid. Samuti pole teose heliriba midagi häirivat, pigem vastupidi, ning kui kedagi läheduses pole, võib vabalt mute nupu eemaldada ning nautida kitarri akordide ning mahedat peategelase häält, kes humoorikalt toimuvat kommenteerib.

#DRIVE on hetkel saadaval Android platvormil.

*#DRIVE’i mängisin ma selleks, et ka sina saaksid seda teha!