Protsessorid 2019. aastal – Intel vs AMD

Alates 2017. aastast on protsessorite turg olnud üpris huvitav, eriti tänu AMD Ryzen-seeriale.

Kui Inteli arvates oli 4 tuuma ja 8 lõime kõrgklassi lauaarvuti jaoks maksimaalne vajalik kogus jõudlust, siis AMD arvas teistmoodi. Ettevõte võimaldas tavainimestel nautida kuni 8 tuuma ja 16 lõime sama hinnaga, mida Intel küsis Core i7 mudeli eest. Tänaseks on olukord muutunud – Intel tõstis eelmisel aastal lati 6 tuuma ja 12 lõime peale. Ryzeni teise põlvkonna lipulaev 2700X on samas peaaegu 30% odavam ning pakub suuremat jõudlust 8 tuuma ja 16 lõime näol. Mida põnevat on aga oodata mõlemalt firmalt 2019. aastal?

AMD

AMD Ryzen on olnud viimaste aastate huvitavaim seeria – pisikiipide põhjal ehitatud protsessorid, mida saab omavahel väikeste kadudega kombineerida ning seeläbi tuumade arvu kergelt suurendada. Tänavu ilmuvast Zen 2 mikroarhitektuurist teame vaid nii palju, et see on läinud pisikiipidega veelgi kaugemale, eraldades omavahel tsentraalprotsessori kiibi, kus toimuvad kõik loogilised protsessid, ning I/O, ehk osa, mis suhtleb protsessoripaketist väljaspool olevate komponentidega (näiteks muutmäluga). AMD hakkab tootma Zen 2 pisikiipe 7 nm ja I/O kiipi 14 nm tootmisprotsessidel. See võimaldab suurendada valmisprotsessorite tootlust ning vähendada suurte kiipidega seotud kulusid veelgi.

Mida aga tähendab kõik see meie, tavakasutajate jaoks? AMD suur sõber GlobalFoundries (kus toodeti kõik viimaste põlvkondade Ryzen protsessorid) on 7 nanomeetri mängust väljas, mistõttu pöördus AMD TSMC-i juurde, mis on (koos Samsungiga) üks edukamaid kiibitootjaid maailmas. Tark lähenemine pisikiipide ja I/O kiibi eraldatusele võimaldab meil näha 64 tuuma ja 128 lõimega protsessoreid serveritel (ja võimalik ka, et Threadripperi näol AMD X499 platvormil) ning kuni 16 tuuma ja 32 lõimega protsessoreid tavakasutajatele mõeldud AM4 platvormil.

Praeguste lekete kohaselt saavutaks 16 tuumaga mudel kuni 4,2 GHz-i ning 12 tuuma ja 24 lõimega CPU kuni 5 GHz-i. Kui see on tõsi, näeme kindlasti ka odavamaid kuue- ja kaheksatuumalisi Ryzen 3000 protsessoreid samade taktsageduste juures. See võimaldaks AMD-l veelgi vähendada või isegi võrdsustada Inteliga oma CPU-de kiirust videomängudes, pakkudes seejuures kas sama hinna eest rohkem või odavama hinna eest sama palju tuumasid.

Rohkem informatsiooni Ryzen 3000 ehk Zen 2 protsessorite kohta peaksime saama juba homme, algava nädala esmaspäeval, mil astub AMD tegevjuht Taiwanis toimuval Computexil publiku ette.

Intel

Intel on olnud turuliider juba üle 13 aasta ning tehnoloogiline gigant on kindlasti muutunud liiga mugavaks. Alates 2014.  aastast on firma istunud sama 14 nm tootmisprotsessi peal, mille on põhjustanud 10 nm tootmisprobleemid. Oma lubadusi on ettevõte täitnud vaid paberi peal. Tänavu lubab Intel lõppude lõpuks 10 nm protsessoreid massiliselt tootma hakata, kuid jätkuvate tootmisprobleemide tõttu hakkas firma tähelepanu hajutamiseks juba rääkima oma 7 nm protsessist, mida oodatakse järgmise aasta lõpus.

Firma lubas hakata massiliselt tootma 10 nm kiipe sülearvutite jaoks ning seda ilma integreeritud graafikakaardita. Eelmisel aastal vaid Hiinas ilmunud Lenovo Ideapad E330-15ICN sisaldab Inteli lubatud tavakasutajatele mõeldud 10 nm kiipi – Core i3-8121U, mis on arvustuste järgi nõrgem oma 14 nm ekvivalendist. Kuulujuttude järgi oli neid sülearvuteid toodetud alla 100 tükki. Kahjuks ei ole midagi teada 2019. aastal tulevate mobiilsete protsessorite kohta, kuid võiks loota, et tegu oleks vähemalt 9000-seeriaga võrreldavate CPU-dega.

Palju huvitavam teema on Inteli populaarsust koguvad Xe videokaardid, mille kohta peaksime selle aasta jooksul rohkem informatsiooni saama. Kuigi kaardi poelettidele jõudmine toimub oodatavalt 2020. aastal, vajab Nvidia korralikku konkurentsi juba praegu, et oma videokaartide hindu vaos hoida. Kui AMD Radeon ei suuda seda pakkuda, peame lootma Inteli graafikakaardi osakonna peale.