Veejahutusega SSD – kas ikka tasub?

Viimastel aastatel on arvutite ehitamise puhul väga populaarseks muutunud muutvalgustuse lisamine absoluutselt igale võimalikule elemendile. Samuti on äärmiselt menukas ka veejahutuse võimaldamine.

Viimase näitena võib tuua ASUS-e Poseidon GTX 1080 Ti, mis võimaldas nii õhk- kui ka veejahutust, ühendades kaardi arvuti üldise veejahutussüsteemiga. On olemas isegi veejahutusega toiteplokk. T-Force läks aga veelgi kaugemale ning pakub veejahutusega SSD-d!

NVMe SSD-de eripära on asjaolu, et need võimaldavad suuri kiiruseid – üle 3000 MB/s. Kuigi PCIe 4.0 standardiga NVMe SSD-d saavad andmeid edastada üle 5000 MB/s kiirusega, on need selle võrra ka märkimisväärselt kallimad. PCIe 3.0, nagu T-Force Cardea SSD-d, on ehk veidi odavamad.

Vale arusaam sääraste SSD-de puhul seisneb selles, et inimeste arvates töötavad need kiiremini, kui on paremini jahutatud. Reaalsuses aga soovib SSD kontroller olla pigem soojas – 70-80 kraadi vahel ning just kontroller on see, mis määrab kiiruse. Temperatuur peab olema optimaalne, mistõttu on taolised veejahutusega lähenemised mõeldud pigem inimestele, kes ehitavad arvutit ilu, mitte jõudluse pärast.

Juhul, kui otsid korralikku NVMe SSD-d – Arvutitargast saab hetkel 1 TB Intel 660p SSD-d 115.90€ eest. Sellest piisaks ka kõige nõudlikumale mängurile. Antud SSD kiirused ei ole küll kõige suuremad, jäädes 1800 MB/s piiridesse, kuid mängude ja tavakasutamise jaoks sellest rohkem kui piisab.

Ja vesijahutust polegi vaja!

Allikas: PC Gamer