ARVUSTUS: WRC 8

Kas on veel kuskil kivi all peidus üks eestlane, kes ei teaks, et Ott Tänak ja Martin Järveoja tulid autoralli maailmameistriteks? Kui jah, siis ei pea ta end ilmselt eestlaseks.

Pole enam päeva, kus üheski suuremas kohalikus väljaandes ei käiks esilehelt läbi rallispordi teemaline uudis. Ott Tänak siin, Martin Järveoja seal, WRC igal pool. Tundub, et millestki muust nagu kirjutada polekski. Meeste saavutus annab sellele muidugi igati põhjust.

Videomängumaailmas antud sellised suured rallituuled ei puhu, kuigi aasta alguses ilmunud Dirt Rally 2.0 ning septembrikuus poelettidele jõudnud WRC 8 FIA World Rally Championship trügivad aeg-ajalt uudisväärtusliku sisu hulka nii Eestis kui mujal.

WRC seeriana on seni olnud rallimängude peksupoisi rollis, eriti 2017. aastal ilmunud WRC 7, mille halbade külgede nimekiri kujunes väga pikaks ning heade puhul valitses põhimõtteliselt tühjus. Arendaja Kylotonn otsustas iga-aastaseks kujunenud ilmumistsüklisse pausi võtta ning tõi 5. septembril välja WRC 8. Esimese hooga saab öelda, et otsus oli igati õigustatud – WRC 8 on vaieldamatult seeria parim teos, mis pakub tugevat konkurentsi isegi kuningaks tõusnud Dirt Rally 2.0 mängule. Kuigi Dirt Rally seeria värskeim mäng on pea igas aspektis WRC 8-st üle, peitub võrdlusobjekt hoopis mujal.

Siin on ju kõik WRC sõitjad!

Nagu on näidanud FIFA seeriaga toimuv, on mängitavuse kõrval järjest tähtsamat osakaalu omandamas litsentsilepingud. Kui räägime jalgpallist, ei saa üle ega ümber suurimatest jalgpalliklubidest. Kui räägime rallimängust, ei saa kuidagi mööda populaarseimatest sõitjatest. Selles teeb WRC 8, olles sarja ametlik mäng, puhta töö. Lisaks paarile Ott Tänak ja Martin Järveoja võib teoses istuda ka teiste eestlaste autodesse – mängus on veel esindatud Ken Torn ja Kuldar Sikk ning Roland Poom ja Ken Järveoja. Lisaks loomulikult kõik sõitjad, kes ühel või teisel moel on WRC sarjaga seotud. Roolikeerajate kõrval on tähtsal kohal ka keskkonnad, kus kihutatakse ning seeläbi on kogu 2019. aasta kalender oma 14 etapiga mängus olemas. Kas ja kui täpselt need esindatud on, oskavad ilmselt analüüsida tõsimeelsed rallifännid. Mina nende hulka ei kuulu.

Sõitjate osas aga on neil eelpool nimetatud tõsimeelsetel rallifännidel juba materjali kulmu kortsutamiseks. Kui erinevad automudelid ning tekstuurid on kiire vaatluse tulemusena üsna täpsed, hammustavad fännid asja läbi – autodel on vahetatud vaid sõitjate nimed ning eritunnustega pole arendaja tööd teinud. Näiteks puuduvad Toyota Gazoo Racing masinate küljepeeglitel ilutsevad triibud, mille abil sõitjaid omavahel eristatakse. Suurimate fännide jaoks on tegemist juba andestamatu veaga.

Liitusin OT Racing meeskonnaga

WRC 8 kõige põnevam ja elavam osa on kindlasti karjääri mängulaad. Läbi lihtsa testi antakse sõitjale esmane auto ning sõiduklass, milles enda oskusi tõestama hakata. Karjäär ise on üles ehitatud kalendrisüsteemile, kus lisaks rallidele saab osaleda treeningutel, katsetel ning miks mitte lihtsalt puhata. Selles süsteemis aga lahedaim osa on ekstreemsete tingimuste nimeline sõit, kus karmides ilmastikuoludes antakse juhtida vaevu liikuv sõiduvahend. Auto oleks selle kohta liiga palju öeldud. Sellised väikesed detailid teevad mängu vaheldusrikkamaks ning – miks mitte ka kasutajasõbralikumaks.

Lisaks sõiduvahendile vajab haldamist kogu meeskond. Siin saab palgata mehhaanikuid, finantsjuhte ja meteorolooge. Igaühel on oma oskused ja roll, mis toovad võistkonnale kasu. Kui üks liige väsib liiga ära, tuleb talle kiirelt asendus leida. Mulle isiklikult tundusid erinevad kogemuspunktide laialijaotamine ja uute tööliste palkamine pigem ebavajaliku mikromajandamisena, mille suurem kasutegur jäi mõistmatuks ning seetõttu ei suutnud pikemalt sellesse pikemalt süveneda. Küll aga on siin väikeste detailidega tehtud rohkelt tööd. Näiteks oma esimese hooaja lõpus esitas mulle liitumiseks pakkumise Saaremaa rallitiim OT Racing. Sõitsin nendega koos pool hooaega, kuni otsustasin nad välja vahetada ning minu uueks kodutiimiks sai M-Sport.

Koos on ikka lõbusam!

Kui jätta kõrvale sõidutunnetus, milles Dirt Rally 2.0 on WRC 8-st peajagu üle, on viimasel vastu panna kahekesi ühel ekraanil mängimise võimalus. Split Screen on lisa, mis tundus kihutamismängudes järjest enam kaduva nähtusena ning siinkohal jääb WRC seeria õnneks oma juurtele truuks. Pole paremat tunnet, kui kaotusmomendil sõbrale lihtsalt sõrmedega roiete vahele suruda või siis lihtsalt tema pulti veidi raputada ning taas liidripositsioon hõivata.

Pühapäeva rallifännid!

Vaadates Ott Tänakut oma Toyotat juhtimas, tundub kõik nii lihtne. Tavaline rallifänn ei soovigi süveneda sellesse aastatepikkusesse töösse, mis antud meisterlikkusele eelnes. Sama tunnet pakub ka WRC 8. Mõne kiirema katse tulemusena on võimalik tunda end kui Ott Tänak. Auto allub kõigele ning abistab seal, kus juhi oskused jäävad puudulikuks. See on kiire meelelahutus, mis ei vaja pikemat süvenemist.

WRC 8 on mäng rallifännile, kelle suurimaks saavutuseks reaalses rallimaailmas on selfie Tommi Mäkineniga. Päris ralliautosse pole tal kunagi asja. Ja see sobib mulle, sest ka mul pole vaja teada, kui keeruline see kõik võib päriselt olla.

Ma tahan lihtsalt sõita ja arvata, et ma olen selles hea.