ARVUSTUS: Monster Energy energiajoogid Death Strandingus

Monster – või Monsu, nagu seda tänavatel tuntakse – on energiajook, mis ka kõige väsinumast inimesest sekunditega Duracelli turbojänese teeb. See sisendab indu, tõstab toonust, ergutab meeli ja aktiveerib jooja põie. Ainult tiivad jäävad andmata, sest see on ühe teise brändi tunnuslause.

Võibolla seetõttu otsustas Hideo Kojima, et Monster on just see jook, mida tülpinud näoga postiljon Sam Porter Bridges oma pikkadel rännakutel keelekasteks pudelist kummutama peaks. Äkki on aga Monster lihtsalt niivõrd potentsikas, et vastu panna apokalüptilisele death stranding‘ule. Öeldakse, et tuumasõja elavad üle vaid prussakad ja Cher. Tundub, et Monster on neist veel klass kõrgemal!

Igatahes on toode iseseisva Kojima uue stuudio debüütteose keskmes. Monsteri purgid puhkavad Sami privaatses magamistoas, lisaks loksub energianektar mehe vööl kõlksuvas pläskus. Kui tõetruuna aga virtuaalset energiajooki tegelikult kujutatakse? Viskame pilgu peale.

Visuaalselt korrektne

Mängu on jõudnud joogi originaalne versioon, ehk must purk rohelise kirjaga. Kel kihk oma pikslitest ja polügoonidest koosnevat Norman Reedust näiteks Punch Energy või Mango Locoga kostitada, seda ootavad ees halvad uudised. Kes aga eelistab klassikalist look’i ning (oletatavat) mekki, see võib rahule jääda. Purgi graafika on kaunis, selle kaunistused ja tekstid äärmiselt detailsed. 5/5

Mees nagu tolmuimeja

Ma ei ole kindel, kuivõrd kaua läheb keskmisel inimesel aega, et üks pooleliitrine energiajook hinge alla tõmmata, ent Norman Reedus suudab seda teha vaid 7 sekundiga. See tundub natuke ebareaalne, sest: a) ta teeb vaid kolm suuremat lonksu, b) purk on tilgatuks joodud (seda tõestab plekikolks, mis kõlab, kui purk prügikasti põhja jõuab), c) gaasiline jook ei tohiks niivõrd libedalt alla minna ja d)… ta ei jäta endale aega nautimiseks. See on halb. 2/5

Leige reklaam

Vaadake, ma mõistan, et tegemist on lihtlabase reklaamiga ja Monster Energy purgid on põhjusega Sam Normani magamiskambri laua peale niivõrd strateegilisse poosi asetatud. Millest ma aga aru ei saa, on see, et kuidas astuti niivõrd haledalt ämbrisse ja ei asetatud jooke Monsteri külmkappi jahenema? Kellele meeldivad soojad energiajoogid?

Kui Monster suutis üle elada maailmalõppu ja veel niivõrd küllaldaselt, et neid purke jagub igasse punkrisse, kus postiljonid puhkamas käivad, siis võiks ju eeldada, et ka mõne külmiku nad kuskilt leiavad. Te tahate öelda, et teil on tehnoloogia, mis suudab kehavedelikest granaate teha, aga mitte midagi, mis jooke külmutaks? Joppantonio! 1/5

Piss püksis?

Ma ei tea, kuidas teiega on, ent kui mina energiajooke joon, muutub mu põis ärevaks – justkui ma oleks viis päeva järjest vett lürpinud, ilma kordagi keha kergendamata. Norman Sam Porter Reedus Bridgesi puhul ma aga erilist muudatust ei näinud. Muidugi säilib võimalus, et mehe virtuaalne põis on saanud korraliku treeningu, kuid ühe hea videomängu aluseks võiks olla võime peategelasega samastuda. Death Strandingu puhul jäi minu jaoks pisut vajaka… 3/5

Lõplik hinnang

Suurtest puudustest hoolimata saavutas postapokalüptiline Ameerika oma eesmärgi – poes joogileti ääres jalutades haaras ka minu käsi Monsteri purgi järele. Muidugi kiikas mu käsi tolle originaalse, rohelise plekkanuma suunas.

Monsteri joomine (tegevus, mida olen harrastanud juba aastaid) oli tunduvalt lõbusam kui mäng ise. 3/5