Siim-Artur Sonisti TOP 5 mängitud mängu aastal 2020

Möödunud on aasta, kus enamus ajast on möllanud pandeemia. Õnneks on see andnud aega võtta ette teosed, mis laekusid minu kogusse nii sel kui ka eelnevatel aastatel.

Suuremate tiitlite seast sai veedetud aega ka näiteks Borderlands 3 ja Doom Eternali maailmas, kuid miskit jäi nende kahe puhul puudu. Seetõttu need mu enda isikliku TOP 5 sekka ei jõua. Sellest hoolimata soovitaksin neid endiselt teistele, kes pole veel proovinud. Muidugi on ka mänge, mida oleks väga tahtnud tänavu ära proovida, kuid milleni kahjuks lihtsalt ei jõudnud.

Küll aga jõudis mu edetabelisse teos, mis eelnevatel aastatel väga kajastust ei saanud, ehk…

Among Us

Tegemist on väga lihtsa ja lõbusa mänguga… kui on seltskonda, kellega koos seda mängida. Among Usi võib nimetada virtuaalseks Monopolyks, mis võib vabalt lõhkuda heade sõprade omavahelise suhtluse. Teose olemuse saab hõlpsalt kokku võtta sellega, et pahad üritavad peatada häid neid vulgaarselt mõrvates, samal ajal süü kellegi teise kaela lükates.

Among us sai ääretult populaarseks ning pälvis pandeemia keskel tähelepanu ka inimestelt, kes tavaliselt videomänge ei mängi. Lisaks saab seda nautida nii arvutil, kui ka telefonil.

Cyberpunk 2077

Oeh, kust sellega isegi alustada. Kas mäng oli katkine, kui välja tuli ? Jah, ei vaidle kuidagi kellelegi vastu. Kas mängu katkisus rikkus mu enda jaoks selle mängimist? Kindlasti mitte, pigem olid mängu vead pigem naljakad. Kuigi paljudel inimestel oli kõvasti rohkem probleeme, sattus mulle neid vigu õnneks vähe. Oleks neid aga rohkem tekkinud, poleks ma Cyberpunki enda lemmikute sekka kindlasti saanud lisada. Õnneks on näha olnud, kuidas CDPR teeb tööd, et mäng korda teha ja seni on nad liikunud õiges suunas. Loodetavasti saavad lähitulevikus ka teised sukelduda sellesse fantastilisse tulevikumaailma ja sealset lugu nautida, sest tegelikkuses oli tegu vägagi endasse haarava narratiiviga.

Apex Legends

Kuigi Apex Legends saab juba järgmises veebruaris 2-aastaseks, oli see tänavuse aasta alguses kindlasti endiselt üks mängituimaid teoseid. Respawn Entertainment ei koonerdanud ning tõi pidevalt suuri uuendusi, mis lisasid kogemusele väärtust juurde. Kahjuks pole ma seda viimasel ajal enam väga palju mänginud, kuid see väärib endiselt kõrget kohta. Kasvõi vaadates, kui palju seda semudega „taotud“ sai.

Call Of Duty: Warzone

Warzone vast suurt tutvustust ei vaja. Märtsis maailma vallutanud battle royale haaras kõigi tähelepanu, minu oma kaasa arvatud. Mu eelarvamus just kõige positiivsem ei olnud. Arvasin, et Apex Legendsi lõbust enamat Call of Duty pakkuda ei suuda, kuid eksisin. Peale Warzone’i proovimist kadusid nii Apex kui ka kõik teised teosed totaalselt tagataustale. Mu sõprade seas ta nii suurt populaarsust ei võitnud, ent õnneks oli seda vajadusel võimalik ka üksinda mängida. Tänu kommuuni tungivale soovile lisati teosesse hiljem ka kahe inimese tiimi võimalus, mis oli olemasolevatest valikutest see kõige parem.

Escape from Tarkov

Suve paiku sai Escape from Tarkov esmakordselt ette võetud ning peale seda pole väga enam teiste tulistamismängude poole vaadanud. Kuigi teos on veel arenduses on see juba praegu vägagi nauditav. Stiili poolest on Tarkov pigem aeglane, relvade füüsika ja käsitlus tunduvad enamjaolt üsnagi reaalsed. Tegu on kindlasti teosega, mis tekitab kohati armastan/vihkan olukorra. Sellegipoolest haarab Escape from Tarkov sel aastal mängitud mängude seast mu vaieldamatu lemmiku tiitli.

Kui keegi soovib nüüd isegi antud teose ära proovida, siis ütleksin, et pole paremat aega kui praegu! Just hiljuti leidis aset mängijate karakterite lähtestamine, ehk kõik alustasid jälle nullist. Olge aga valmis õppima – juba erinevaid moonatüüpe tuleb mitmeid tunde tuupida. Relvade modifitseerimisest ei hakka ma isegi rääkima. Tegu on kindlasti ühe põhjalikuma tulistamismänguga, mida seni kogenud olen.