fbpx

Vahel ei ole ühe mängu kirjeldamiseks palju sõnu vaja. Asjad saab kokku võtta ka… lühidalt.

Legends of Runeterra on MOBA hiiglase Riot Gamesi digitaalne kaardimäng. Olles pikaaegne Magic the Gatheringu fänn, sobis kõnealune teos mulle kui valatult. Seda eriti praeguses maailmakorras, kus sõpradega kokkusaamine on veidi raskendatud. Üks asi, mis kindlasti antud kaardimängule kaasa aitab, on League of Legendsi juba pikalt kultuuriruumis eksisteerinud tšempionite kasutamine. See lisab mängule äratuntavust nii põhiteose fännide hulgas kui ka mängurite seas, kes on ainult piiratud määral nendega kokku puutunud. Runeterra (maailm, kus mõlemad teosed aset leiavad) on värvikas ja mitmekülgne, andes arendajatele võimaluse kasutada erinevaid regioone ning nendest leiduvaid tegelasi ja olendeid, et tekitada mängustiilide variatsiooni.

Nagu paljudes teistes kaardimängudes, on siingi – üllatus, üllatus – põhieesmärk vaenlase elud nulli saada. Üks suuremaid erinevusi teiste sama žanri mängudega on aga käikude struktuur. Kui tihtilugu käib mängimine nii-öelda edasi-tagasi põhimõttega, siis siin saavad mõlemad mängijad pidevalt otsuseid teha. Ainsad elemendid, mis muutuvad, on prioriteet ja kes mingi käik rünnata saab. Teos on samuti armuline mängijate vastu, kes ei taha sellesse raha sisse panna, andes kõigile võimaluse ressursse ja kaarte niisama mängides saada. Kõik eelnev teeb Legends of Runeterrast hea mängu nii League of Legendsi paadunud fännidele kui ka kaardimängude huvilistele.