Leho mängis… kosmonautikapäeval kosmosemänge

Kuigi Netflixi „Space Force“ sari on kahe hooaja kokkuvõttes pettumus, on Apple TV+ pakutav „For All Mankind“ väga hea ja ootan põnevusega kolmandat hooaega. Olen taas kosmoselainel ja otsustasin viimasel hetkel ka sel aastal kosmonautikapäeva puhul mõnda mängu uurida.

Aasta eest muljetasin neljast kosmosemüsteeriumist. Nende nimedes olid küll näiteks sõnad Moon, Planet ja Stars, kuid üheski polnud sõna SPACE. Seekord vaatan kolme kosmosemängu, mille tiitlis just too nimetaja. Üks tänastest on täiesti uus, üks täiesti tasuta ja – nagu eelmisel korral – on ühel mängul skandaal kaelal!

Dexter Stardust: Adventures in Outer Space

Dexter Stardust: Adventures in Outer Space ilmus alles märtsi alguses ja on seega päris värske mänguke, kuid tegemises on see olnud lausa 11 aastat! Mõneti on arenduslugu sarnane Encodyaga. Ka Dexter Stardusti tegi peamiselt üks mees, kes elas oma koduriigist eemal. Dexter Stardusti puhul on aga suur osa valminud Dominikaani Vabariigis, mis seletab hispaaniakeelsete väljendite kasutuse ja kultuurimõjutused.

Klassikaline hiireklikiseiklus on 2D esitlusega ja kena välimusega lõbus ulmelugu. Müügiagendist nimitegelane ja tema kaaslane reisivad koloniseeritud ja terravormitud taevakehade vahel ja satuvad aeg-ajalt ikka sekeldustesse, kuid see viimane viib neid kokku saladusliku robotiga. Niidid tirivad katet 20 aasta taguselt Maa hävitamise ja Dexteri esivanemate saatuse teemadelt, kuid ei jõua seda kergitada. Mäng jääb pooleli rohkemate küsimuste kui vastustega.

Dexter Stardust on näinud kõvasti hoolt ja armastust ja üldiselt on kõik hea. Tegevuskohad on toredad, muusikataust ja põhinäitleja kõne sobivad ning mõistatused lahedad. Kõik pole siiski imeline. Verbcoin kasutajaliides on ebavajalik ja opereerimist saanuks optimaalsemalt kahe hiirenupuga mugavdada. Mõttetu on mängusiseselt loo tükeldamine episoodideks.

Mõneti riivab kõrva naistegelase Aurora ilmetu ja liiga suure aktsendiga hääl. Osad hääled on ka ühtlasest helinivoost väljas, aga arvestades, kuidas arendaja on rääkinud COVID-i põhjustatud kodudes distantssalvestustest ja korra üht näitlejat töö ajal ähvardanud metsatulekahjust, on pisikesed kvaliteedikõikumised täiesti andeksantavad.

Nõmedavõitu on aga mängu lõputu lõpp. Et teada saada, mis edasi toimuma hakkab, tuleb end valmis panna žanrivahetuseks, sest Dexter Stardust: Returns to Outer Space tuleb hoopis erinev – vanakoolilik pikseldatud 2D platvorm sidescroller. Olen kindel, et paljudele selline muutus ei istu. Kui loo poolelijäämine ei sega, on Dexter Stardustiga koos seiklemine ikkagi vahva meelelahutus.

Muide, olemas on ka 2015 lõpus ilmunud demo Dexter Stardust – Adventures in Outer Space: Night of the Hollow Moon. Too on tohutu suurte erinevustega vanem Dexter Stardusti versioon, millest uuem oluliselt parem. See on lahe pilguheit, kuidas mäng arenduses olles muutub.

Space Trucker

Oled Vladimir Gagarin. Rändad 1993. aasta alternatiivminevikus Vostok 42 nimelise venkude laev-veokiga kosmosejaamast kosmosejaama ning kõmmutad sodiks tosinaid ja tosinaid ettejääjaid… Mingi lollakas ja segane Külma sõja teemaga haakuv lugu on ka saatmas, aga see ei suuda mingit tähelepanu köita.

Space Trucker on sogase ja koleda pildiga ulmetulistamine, kus tumedast, ülepikseldatud ja monotoonsest graafikast on hullemad vaid kohutavad hääletööd. Tasemedisain on nüri, taustainfot tuleb uurida teelejäävatest terminalidest nõmedalt käsureaga opereerides ja aeg-ajalt jookseb mäng kinni. Kõik on superigav, kuid mõne tunniga saab see jubedus läbi.

Mängust huvitavam on sellega kaasnenud kriitika. Nimelt on Space Truckeri üks arendaja Ron „Maxwolf“ McDowell väga kahtlane sell. Aidanud teha tulistamismängu SickBrick, blokeeris ta 2016. aasta algul põhiautori Steami ärilehelt ja võttis edaspidi kogu teenitu omale. Sama aasta lõpus ilmunud Space Trucker läks aga laiemale vargusele, „laenates“ graafikat 90ndate mängudest. Pahameeletorm Maxwolfi aadressil viis lõpuks mõlema mängu Steamist müügilt minema.

Muidugi on pätsatud ka mängu nimi, sest 1996. aasta filmiga, totra ulmekomöödiaga „Space Truckers“ mängul mingit seost ei ole. Mäng halvem sellestki kehvast linateosest.

Forever Space

Forever Space nimetab end interaktiivseks jutustuseks ja seda see sisuliselt ongi. Traditsioonilise hiireklikikana käituval mängulaadsel tootel mõistatused peaaegu et puuduvad. Tunnise kestuse jooksul kujutatakse kosmosejaama tööle läkitatud seltskonda, kes avastavad, et midagi nagu oleks valesti. Ülemused kaovad järsku ära ja neil endil on mäluprobleemid. Kuigi liha on kondikaval vähe, on ulmeka lõpupuänt piisavalt üllatav, et teose olemasolu õigustada. Pildikülg on küll kesine ja sobimatute aktsentidega puised näitlejatehääled väga mõjuvat muljet ei jäta, aga Forever Space’il on üks tugev trump – see on tasuta.

Kuna pennigi ei küsita, ei ole õiglane seda suuremate mängude standarditega mõõta. Ning on ju mänge, kus vähemagi sisu eest raha soovitakse.