Lühidalt: High on Life

Vahel ei ole ühe mängu kirjeldamiseks palju sõnu vaja. Asjad saab kokku võtta ka… lühidalt.

„Rick and Morty“ tegijatena tuntud Justin Roiland ja Dan Harmon näivad pidurdamatud. Asjaolu, kas nende huumor isiklikult istub või käib vastukarva, ei oma siinkohal isegi tähtsust. Sama saab öelda ka Justin Roilandi mängustuudio Squanch Gamesi järjekorras neljanda videomängu High on Life kohta.

Kes oleks võinud arvata, et inimesed on tulnukate jaoks perfektne narkootikum? Kui see tundub loogiline, ei häiri ilmselt ka see, et High on Life sarnaneb nii sisuliselt kui ka visuaalselt narkootikumide tarbimisele. Siin on relvad, kelle sõnavaras ei eksisteeri väljendit „kandev paus“, sama kehtib ka kõikide mängus kohatud tegelaste kohta. Tegelikkuses pole siin teoses kordagi ühtki pausi, sest kõik lihtsalt pritsib mängija poole infot, mis enamik ajast kipub olema lihtsalt üks suur müra. Samas tundub see loogiline, kuna mängu alguses on stseen, kus peategelase õde tõmbab kaks suurt triipu ninna.

„Triibud ninna ja linna“ tulnukaid tapma!

Olles ise suur „Rick and Morty“ fänn, siis tegelikult selline tervik mulle sobib ning tean, et ma pole ainus. Kaalukausi teisele poolele jäävad need, kellele antud tervik üldse ei sobi. Nii on ka arvustajate hinnangud mängule läinud väga lahku, kuldset keskteed siit ei leia. Küll aga tasub mängu kasvõi proovimise mõttes ette võtta, sest unikaalne on see kindlasti. Õnneks annab Xboxi Game Passi teenus selleks ideaalse võimaluse.