Leho Lahtvee TOP 4 mängu aastal 2022

2022 tormas jällegi kiirelt mööda. Endiselt jõudsin mängida suhteliselt vähe, eriti veel lõppeva aastanumbri sees ilmunuid. Plaanis oli ka hulga rohkem kirjutada, kuid ajapuudusel lükkusid edasi lausa üheksa muljete artiklit!

Kuigi umbes kolmveerand selle aasta huvitavatest on mul veel ootel, tuleb Steni nõudel mingid lemmikud valida. Õnneks enda aasta oodatuimatest sai üht-teist siiski mängitud. Seekord kategooriad sellised:

Parim 2022 aasta järg: Sniper Elite 5

A Plague Tale: Requiem on küll ilus ja tore, kuid kõige mõnusamalt veetsin aega snaiprina natside peakolusid mulgustades. Suurepärane hiilimise-märuldamise sulam. Väga hea kaartide disain, laitmatu produktsioonikvaliteet ja lahtilaskmatult endassehaarav!

Parim 2022 aasta uus teos: Somerville

Huvitaval kombel on teinegi mu selle aasta parim tehtud Inglismaal (nagu ka selle peatüki võitja põhikonkurent, lahe Little Orpheus). Jumpship stuudio esiklaps ei ole aga kaugeltki täiuslik. Sidescrollerlik mäng pole kahemõõtmelisel plaanil liikumisega ja seetõttu on siin väikesed kohmakused juhtimises, kuid visuaalne ja „audiaalne“ esitlus on fantastiline ning apokalüptiline tulnukate maavallutuse atmosfäär lummav. Lisaks stiilipunktid minimalistliku jututa loovestmise eest. Kurb ainult, et lõpp liiga sürriks kisub.

Parim varasem järjeosa: Far Cry 5

Veel üks oma pealkirjas number 5-t näitav tulistamine. Seda Ubisofti suurmängu kiitsin juba kevadel ja kuigi see pole niivõrd vägev kui aasta vanem Ghost Recon Wildlands, on Far Cry 5 suurepärane avatud maailmaga ja võimalusterohke madistamine.

Parim varasem uusteos: A Juggler’s Tale

Olen sel aastal mänginud omajagu sidescroller‘eid ja kõiki neid ületab fantastiline muinaslugu A Juggler’s Tale. Emotsionaalne, huvitava looga, imeilus, kauni heliküljega, mitmekesine ja lihtsalt vaimustav. Kahjuks aga liiga lühike.