fbpx

„Üks õige mängurihiir peab olema raske ja värviliste tuledega!“ Aastaid arvasin ka mina nii, lisades tihti oma hiirtele isegi lisaraskusi, et see võimalikult palju kaaluks. Seda hetkeni, mil sain esimest korda käte vahel proovida Logitechi hinnatud Superlight mängurihiirt.

Tõsi, esimesed kasutuskogemused olid väga harjumatud, kuid siis mõistsin, miks paljud maailma parimad mängurid eelistavad just seda toodet. Nüüd on Logitech toonud turule hinnatud mängurihiire uuendatud versiooni nimega Superlight 2. Kas peaks tegema vahetuse?

Leia 1 erinevus – Logitech Superlight 2 (vasakul) ja eelmine mudel Superlight (paremal) on äravahetamiseni sarnased

Miks üldse kirjutada Superlight hiirest? Omaette faktoriks on juba asjaolu, et pea 35% maailma parimatest e-sportlastest kasutab just seda hiirt. See tähendab, et igapäevaseks tööks ei pruugi tegemist olla küll parima valikuga, kuid mängides, eriti üksikisikuvaates tulistamismänge, tuleks vaadata just selle toote suunas.

Superlight vs Superlight 2

Ent mis teeb Superlight hiirest ühe väga hinnatud seadme? Esmapilgul hakkab silma kohe minimalistlik disain ja erinevate RGB-valguste puudumine, millega ilmselt paljud antud sihtrühmale suunatud toodete puhul on harjunud. See aga tähendab, et hiir on suudetud teha meeletult kergeks: esimene mudel 63g ning selle värskelt ilmunud edasiarendus 60g. Antud mudelite kaaluvahe ei ole kindlasti tuntav, aga kui ollakse kasutanud aastaid klassikalisi raskeid hiiri, on vahe märgatav. Eriti just pikemate mängukogemuste puhul.

Kuna tegemist on juhtmevaba hiirega, on oluline ka aku kestvus. Kui esimese põlvkonna mudel kestis kuni 70h, siis Superlight 2 puhul on suudetud tööaeg viia kuni 95h pikkuseks. Nii tuleb hiirele juhe järgi pista keskmiselt korra paari nädala tagant. Rääkides aga laadimisest, siis siin joonistub kahe mudeli vahel välja üks tuntavamaid erinevusi – kui Superlight kasutas laadimiseks kohmakat USB 2.0 Micro-B liidest, siis uus mudel on varustatud kiire ja mugava USB-C ühendusega. Nii võib tõesti hakata järjest vanadest kaablitest vabanema ning töölaud jääb selle võrra puhtamaks.

Superlight kasutas laadimiseks kohmakat USB 2.0 Micro-B liidest (vasakul), siis uus mudel on varustatud kiire ja mugava USB-C ühendusega (paremal)

Võrreldes eelmise mudeliga on Superlight 2 varustatud uute nuppudega. Tegemist on opto-mehaaniliste lülititega, mis kannavad nime Lightforce Hybrid. Neid võib kohata ka teistes kõrgema klassi Logitechi hiirtes. Tegemist on tehnilise lahendusega, mis kombineerib omavahel optilise sensori kiirust ning mehhaanilise lüliti reaktsiooni. See tähendab, et iga hiirevajutust on rohkem tunda, samas tekib ka kõvem heli. Siinkohal peab iga kasutaja ise otsustama, milline on tema eelistus.

Superlight 2 on varustatud ka uue põlvkonna sensoriga, mille täpsus on 32 000 DPI (eelmisel mudelil 25 600 DPI). Tavakasutuse puhul on tegemist pelgalt numbritega ning see ilmselt ka jääb nii. Tuleb lihtsalt võtta teadmiseks, et sensor on täpsem ja sellest piisab. Kuna mõlemast mudelist on erinevad lisavalgused täielikult eemaldatud, võib olla ikkagi soov saada arvutilauale veidi värvi. Hiire esimene põlvkond on saadaval lisaks klassikalisele mustale ja valgele veel punases ja roosas värvitoonis. Uus hiir on hetkel saadaval vaid musta ja valgena, kuid lähiajal on oodata valikusse lisa.

Nüüd aga küsimus – kui laual juba on Superlight hiir, kas peaks tõttama poodi, et see välja vahetada? Pigem mitte. Küll aga on need paar täiustust teinud juba niigi väga heast tootest veel parema. Seega, kui mõtled enda vana ja väsinud hiire väljavahetamise peale, võiks vaadata just Logitech Superlight 2 suunas. Hinnatundlikud inimesed, keda ei häiri väiksem aku ja põlvkond vana laadimisjuhe, võivad kasutada võimalust saada eelmine mudel veel eriti soodsa hinnaga.