57″ Samsung Odyssey Neo G9 – see monitor ei mahu tuppa!

Mäletan selgelt seda 10 aasta tagust päeva, kui tõstsin esimest korda oma arvutilauale ultra-wide monitori. See avardas mu vaatevälja, nii otseses kui kaudses mõttes. 57-tolline Samsung Odyssey Neo G9 esmane kasutamine on samasugune maailma avardav kogemus!

Jah, see monitor on suur! Nii suur, et pidin sellega arvutinurgast kolima kööki. Mujale see 1,4m laiust lihtsalt ei mahtunud. 57-tolline 32:9 suhtega, 7680×2160 resolutsiooni, 240hz värskendussagedusega ning 1000R kurviga paneel muudab iga toa kui kaadriks ulmefilmist. Sama lugu on ka sellega mängides – seda kogemust ei saa võrrelda ühegi teise monitoriga.

Laskume aga detailidesse. Nagu mainitud on tegemist 7680×2160 ehk Super Ultrawide tüüpi monitoriga, mis põhimõtteliselt on justkui üksteise külge sulatatud kaks 32-tollist 4K-ekraani. See teeb kokku enam kui 16,5 miljonit pikslit.

Paneeli tüübiks on VA, mis on tehnoloogiliselt eksisteerinud pikalt, kuid läbi pideva arengu jõudnud punkti, kus on saavutatud väga suur kontrastsus, kõrge heledus ja lühike reageerimisaeg. Antud mudelil on see 1ms. Lisaks toetab Neo G9 HDR10 tehnoloogiat, mis teeb kogu sellelt tarbitava sisu tõeliseks visuaalseks naudinguks.

Antud paneeli täieliku potentsiaali kasutamiseks on vaja ülivõimast arvutit. Näiteks Nvidia kõige võimsam graafikakaart RTX 4090 ei saa neid 16,5 miljonit pikslit 240 kaadrit sekundis jooksutada, kuna sellel lihtsalt puudub vajalik Displayport 2.1 liides. Nii pidingi piirduma 120 kaadriga sekundis.

Kui tahta antud monitorist maksimumi, peab vaatama värskete AMD RX 7000 seeria kaartide suunas. Need on hetkel turul ainsad Displayport 2.1 liidesega mudelid. Selle resolutsiooni ja kiirusega saavad AMD kaardid hakkama, kuid seda vaid teoorias.

Siinkohal võib aga vaielda, kas 240hz on üldse nõudlike mängude puhul vajalik, eriti sellise resolutsiooni juures. Räägime ju ikkagi kahest 4K-ekraanist. Näiteks RTX 4090 suudab Raytracingu ja 4K-resolutsioonil Cyberpunk 2077 vaevu 40 kaadrit sekundis välja pigistada, rääkimata siis kahest sellisest monitorist korraga. Appi tulevad tehisintellektil põhinevad jõudluse parandamise tehnoloogiad: Nvidia DLSS ja AMD FSR. Lisaks toetab Neo G9 AMD FreeSynck ja Nvidia G-synck adaptiivset kaadriedastust.

Nõnda joonistubki välja selle monitori tegelik suunitlus – Neo G9 mudelit reklaamitakse küll mänguritele suunatud ekraanina, kuid tõeliselt hakkab see särama hoopis igapäevase universaalse kaaslasena. Rööprähklemine sellel ekraanil on totaalne nauding: monitori ühes ääres töömeilid, teises pooleli olev aruanne. Või näiteks montaažiprojekti ajatelg, mis võtab 7680 punktisest laiusest maksimumi. Ka veebilehitseja aknaid mahub loetavalt sellele ekraanile täpselt nii palju, kui arvuti muutmälu võimaldab.

Neo G9 ekraani universaalsust näitab ka PIP ehk pilt-pildis võimalus. Läbi selle on võimalik ekraani jaotada kaheks täiesti eraldiseisvaks sektsiooniks, millest mõlemal saab sisu kuvada erineva videosisendiga. See võimaldab monitori ühes osas vaadata oma lemmikut videopodcasti, samal ajal, kui teises mängid PlayStationil.

Taskuhäälingu võib asendada vabalt ka igapäevase tööalase koosolekuga. Ülemus ei saa isegi aru, et tegelik tähelepanu on suunatud hoopis mujale. Pilt-pildis laadi tagasi ühe sisendi vastu vahetamine on vaid paari kliki kaugusel.

Ühel õigel töömonitoril peavad olema ka head värvid. Testis saavutas Neo G9 sRGB värviruumist 100% ning Adobe RGB värviruumist 86%. Sellest on rohkem kui küll, et garanteerida igapäevaselt tarbitava sisu osas õiged värvid. Samsung lubab antud ekraanile 420 nitti heledust, mida tuli kalibreerides vähendada astmele 8. See väljendab selgelt, kui ere antud monitor on ja kui palju peab seda vähendama, et ei peaks silmi kissitama.

Räägime mängudest!

32:9 ekraanisuhe on mängumaastikul suhteliselt uus. Nii on seda toetavate mängude valik ka pigem väike. E-sporditeosed aga venitatakse äärtest väga ebaloomulikult välja, sest vastasel juhul annaks see teiste ees lihtsalt liiga suure eelise.

Seevastu on antud monitoril tõeliseks naudinguks mitmed üksikisikumängud. Näiteks Cyberpunk 2077 on just sellise ekraanisuhte jaoks loodud. Lisarolli hakkab loomulikult mängima ka 1000R nõgusus, mis teeb erinevad videomängud veel paeluvamaks. Samuti sobivad antud monitorile väga hästi spordimängud, näiteks värskelt ilmunud EA Sports WRC või nostalgiahõnguline Tony Hawk’s Pro Skater 1+2.

Isegi, kui mäng toetab antud ekraanisuhet, võivad erinevad kasutajaliidese elemendid asetseda monitori äärtes. Nii muutub nende kiire jälgimine ja info talletamine korralikuks kaelatreeninguks. Kui aga suudad nendest detailidest üle vaadata, saab kiirelt selgeks, miks selline ekraanisuhe on mängimise jaoks loodud. Nagu öeldakse – kui ükskord lähed ultrawide peale, pole sealt enam tagasiteed!

Samsung Neo G9 on täielik tippklassi monitor. Erilist rõhku on pandud isegi monitori tagumisele küljele, mida katab läikiv valge pind ning muudetav LED-valgustus. Tagapaneelil leiab ühendusliidestest kolm HDMI 2.1, kaks USB-A, kaks USB-B, Displayport 2.1 ning kõrvaklappide augu.

57-tolline Neo G9 pole kindlasti kõigile, juba 2500 € suurust hinnasilti vaadates. Küll aga on tegemist tulevikukindla monitoriga, mis sobib nii mängimiseks kui igapäevaseks töötegemiseks. Monitori tõeline kasutegur võib aga väljenduda alles mõne aja pärast, mil lauaarvutite tehniline võimekus jõuab sellise ekraani resolutsioonile ja kaadrisagedusele järele. Seni saab end rahustada mõttega, et vähemalt monitor ise on tehnoloogia viimane sõna!

Samsung Odyssey Neo G9

• Suurus: 57″
• Resolutsioon: 7680×2160
• Kuvasuhe: 32:9
• Kaadrisagedus: 240 Hz
• Nõgususe raadius: 1000R
• Hind: umbes 2500-eurot