ARVUSTUS: Skull and Bones

Skull and Bones on Ubisofti värskeim avatud maailmaga seiklusmäng, kus saad sukelduda 17. sajandi Kagu-Aasia piraadiellu. Sellega kaasneb kõik, mida ühelt selliselt teoselt võib oodata: kaubalaevade torpedeerimine, plahvatavate kahurikuulidega paugutamine, rahumeelsete linnade rüüstamine, vahitornide harpuunimine ja mitmikraketiheitjaga kalapaatide uputamine.

Loomulikult pole siit puudu ka aarete jahtimine ja eepilised võitlused mereelukatega. Edukat lahingut saab tähistada aga värvikireva ilutulestikuga ja jõudnuna tagasi kodusadamasse kuuled maarottide ülistavaid hõikeid.

Juba enne avaldamist oodati, et mängust tuleb oluline konkurent Sea of Thievesile. Ja potentsiaalselt annab suurepärase eeskuju, kuidas teha realistlikumas ja tõsisemas toonis lõbusat piraadimängu. Oli ju Ubisoftil Assassin’s Creed IV: Black Flagi näol juba arvestatav eeskuju kohe käepärast võtta.

Kahtlemata seati 11 aastat arenduses olnud mängule suured ootused. Pikast arendusest annab aimdust ka sissejuhatus, mille jooksul kuvatakse ekraanile kümnekonna stuudio nimed. Täiesti võimalik, et midagi nii laiahaardelist pole Ubisoft varem üritanudki. Kohatu öelda, et see on puhtalt ühe stuudio saavutus, vaid olulise panuse on andnud suur osa tervest korporatsioonist.

Laialivalguvat arendust kumab läbi nii mitmetest disainivalikutest kui ka lõppviimistlusest. Näiteks lähiplaanis arvutitegelased meenutavad pigem Bethesda eelmise generatsiooni loomingut kui kasvõi Ubisofti enda varasemat tööd. Pop‘pingut ja muud säärast pole vast mõtet ära märkidagi.

Aga kindlasti tasub eraldi mainida mere animatsiooni. Jah, vesi ise näeb välja ilus, ent sellele lisatud efektid mõjuvad kui pliiatsikritseldused filmilindil.

Aga mis sellest kosmeetikast ikka jahuda, räägime parem mängu sisust.

SPOILERIHOIATUS! Kui kardad ise mängule raha raisata, siis loe kindlasti läbi!

Pärast kinemaatilist merelahingut, alustad oma piraadielu lihtsa ühemastilise purjekana. Sellega saad kätte esimesed kogemused halastamatute kõrilõikajate maailmas. Saad odaga küttida merest väljakargavaid haisid ja lahesoppides varitsevaid krokodille. Või sõidad lopsaka loodusega ranniku äärde, et saagida valitud kohtades puitu või kaevandada metalle.

Ka igal nurgal vedelevaid auklikke või koguni pooleks murdunud laevavrakke on võimalik lahti muukida, et siis mõned roostes naelad ja lõhkised purjed omale pardale korjata. Aga miski sellest tegevusest pole kohustuslik. Kuna mittemängijast laevad kaklevad ka omavahel, siis võib isegi rauamaake leida niisama meres hulpimas. Ja ka ressursikogumisepunktid lekivad merre.

Kuigi ressursse on mängus palju, siis vaja on neid peamiselt vaid laevade ja varustuse ehitamiseks. Need omakorda pole kuigi kallid. Suurem rõhk on hõbemüntidel, mida on vaja nii erinevate retseptide, kosmeetika kui ka laskemoona soetamiseks. Ja neid saab maailmast igalt poolt. Ehk mängija ei pea jääma truuks ühele sadamale – Ubisofti loomingule omaselt on mängija kõrgelt motiveeritud igat küsimärki avastama ja külastama.

Lisaks kaupmeeste külastamisele saab neis maabumispunktides teha muudki. Näiteks saab korjata laskemoona, mille eest võib umbes kaks korda pauku teha. Või siis visata püssirohtu lõkkesse, et muuta laeva väsimusele vastupidavamaks. Ja kui oled leidnud mõnele kohale viitava aardekaardi, siis saad ringi joosta, lootuses komistada õige paiga lähedusse. Seejärel tirid paljaste kätega liiva alt välja aardekirstu, kust võid leida midagi, millega ehk on midagi peale hakata. Rõhk sõnal ehk.

Väsimusega võitlemine on merd seilates väga oluline, sest see määrab, kui palju saab tippkiirusel sõita ja kui tugevalt suudab laev vastaste kahuritulele vastu seista. Mina näiteks kujutasin ette, et mida värskem on laeva meeskond, seda kindlamalt seisavad nad vastu reelingut, et sealt kahurikuule kaigastega tagasi lüüa. Seega on laeva väsimus mängus kesksel kohal. Ükskõik, kas tegeled parasjagu kaubandusega või merelahingutega.

Võrreldes Black Flagiga on laevadevahelisi heitlusi kõvasti tuunitud. Näiteks ei pea enam üldse muretsema sellepärast, et vastase pihta tulistamiseks tuleks oma parras tema poole pöörata. Oh ei, siin on kahurid palju moodsamad ja pööravad peaaegu 180 kraadi. Lisaks saab relvi panna ka laeva vööri ja ahtrisse. Seega on kõik suunad ilusti tulega kaetud.

Ja boonusena saab osasid relvi panna ka teki keskele, nii et saad nendega igas suunas pauku teha. Näiteks sobivad 17. sajandi piraadilaeval suurepäraselt selleks mortiir või mitmikraketiheitja.

Kes aga arvab, et selline relvastus teeb lahingud mänglevalt lihtsaks, see eksib. Ubisoft on suutnud mängu ka parajaid väljakutseid sisse kirjutada. Nii seilavad merd mängijast kõrgema leveliga arvuti poolt juhitud piraadid, kes hea õnne korral võivad su koguni mõne lasuga uputada.

Kuna maailm elab ja kasutatakse soulsilaadset loogikat, siis kaotad uppudes kogu lasti, kuid vastased seilavad oma endises paigas edasi. See aga tähendab, et oma vrakilt kraami tagasisaamiseks tuleb sõita selle sama hukutava tule alla.

Sel mehhaanikal on aga veelgi täiendav väljakutse missioonide puhul. Kuna osad missioonid leiavad aset kindlal alal, siis võib juhtuda, et surres jääb su vrakk missioonialast välja. Aga ise ärkad ellu missioonialas. Seega peab mängija tegema otsuse – kas ta jätkab missiooniga lootuses mitte surra, et eelmine vrakk jääks alles, või lahkub missioonialast ja võtab vastu pardal algava mässu, mis viib omakorda laeva uppumiseni.

Suurim erinevus võrreldes Black Flagiga on aga vastaste laevade pardale minek. Kui Black Flagis tuli mängijal riskida lähivõitluses suremisega, siis selles osas on Ubisoft kõigile vastu tulnud. Laevade vallutamine käivitab lihtsalt kiire vaheklipi. Aga sedagi tuleb osata ajastada, sest ega see ei peata lahingut juhul, kui võitled korraga mitme laeva vastu.

Merelahingud ei piirdu vaid missioonidega. Neid saad ette võtta suvalisel hetkel, kui soovid vaheldust mängu majandussimulaatorile. Nimelt on võimalik siin luua oma salakaubandusevõrgustik, kus saab erinevatest ressurssidest valmistada näiteks alkoholi ja narkootikume.

Lisaks saad omale vallutada vabrikuid, mis toodaksid veelgi rohkem ressursse. Oma võrgustikku ja vabrikuid saad aga loendamatute tundide jooksul kogutavate täiendavate vahenditega muudkui paremaks muuta. Kõike selleks, et saaksid aina rikkamaks ja kuulsamaks. Kas selle rikkusega ka midagi peale on hakata, ma veel ei tea. Ehk saab selgeks näiteks kümnendaks hooajaks.

Just nimelt, Skull and Bones on mäng kui teenus, kus olemas nii hooajapääse kui ka kõik sellega kaasnev. Lõbu kõigile ja kauemaks.

https://twitter.com/skullnbonesgame/status/1762553220436463882/

Pikk lugu lühidalt – Skull and Bones mõjub kui Black Flagi merelahingute proof of concept. Ma vist aiman, mida selle ressursimajandussimulaatoriga teha sooviti, kuid ma kahtlen et seda üldse kellelegi vaja oli.

Kes veel aru pole saanud, siis ma ütleks, et ka 70 € Black Flagi eest oleks parem ost võrreldes sellega, kui võtta näiteks kuu aega Ubisofti teenust värske AAAA-mängu proovimiseks. Viieka eest võiks ju testida, kui väga kellelegi elu laevana ja kahurist paugu laskmine meeldib.

P.S. Meremehelaulud on mängus olemas!