See on üks äärmiselt oluline postitus wrestlingu teemal

Juba mõne aja pärast, 14. märtsil, ilmub tänavune sissekanne WWE maadlusmängude seerias – WWE 2K25. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida.

Möödunud nädalavahetusel leidis aset järjekordne WWE suursündmus Elimination Chamber 2025, kus mehed ja naised pandi suurde raudpuuri kinni ja lasti omavahel madistama, et välja selgitada võitjad, kelle auks saab esitada väljakutse praegustele tšempionitele. Aga isegi see pole kõige olulisem.

Möödunud nädalavahetusel juhtus midagi, mida keegi oodata ei osanud. Midagi ajaloolist. Aastakümneid laitmatu hea poiss olnud John Cena andis järgi kurjuse kutsele. Temast sai WWE suurim kaabakas.

Selle sündmuse olulisust on pisut raske sõnadesse panna. Lihtsalt teadke, et kui oled näinud aastaid seda, kuidas see mees üritab pisikestele fännidele eeskujuks olla ning soovib alati nende päeva parandada, siis see röögatu kontrast, mis tabas sind nähes teda teist meest kuldse Rolexiga veriseks peksmas, võtab sõnatuks.

Ma ei liialda, kui ütlen, et tammusin ülaltoodud segmenti nähes enda korteris edasi-tagasi ja hoidsin kätega pead kinni. Ma ei suutnud uskuda, et mees, kel käsil oma karjääri viimane aasta, vajutab päästikule, mis teeb temast maailma vihatuima mehe. Niivõrd lihtne oleks nostalgial liugu lasta ja pakkuda kõikidele fännidele seda head sooja tunnet iga kord, kui tema tunnusmeloodia kõlama hakkab.

Iroonilisel kombel oli Cena juba kümme aastat tagasi paljude poolt vihatud. Selle põhjustajaks olid asjaolud, et teda suruti paljude arvates meile kõrist alla. Mis oli kohati ka tõsi – kirjutajad leidsid alati tee liitmaks Cena erinevate lugude ja rivaliteetidega, kuhu tal asja polnud.

Ka minul oli mehest võrdlemisi kõrini. Aastal 2013 hoidsin pöialt CM Punkile (kes oli värskelt kaotanud tiitli The Rockile), et too saaks kolmandana liidetud sama aasta Wrestlemainia kõige olulisemasse matši The Rocki ja John Cena vahel. Seda muidugi ei juhtunud, aga vähemalt sündis seetõttu üks mu lemmikmatše läbi aegade:

Vabandan, kui see postitus oli laialivalguv ning nende jaoks, kelle jaoks wrestling ebahuvitav, täiesti mõttetu ja igav. Mul oli vaja lihtsalt mõned mõtted peast välja saada. Ehk on just Cena kannapööre (hah!) on tõukeks sellele, et taas käima lükata Paljad Higised Mehed podcast, et edaspidi jõuaks need mõtted nende inimesteni, keda need huvitavad.

John Cena on nüüd paha poiss ja maailm pole enam kunagi endine.