Eelmisel aastal lasi AMD välja kauaoodatud ja arvutimaailma (eriti Intelit) tugevalt raputanud Ryzen protsessorite perekonna. 2018. aastal, nagu oli ka varem lubatud, ilmus Ryzeni järgmine põlvkond. Mida tähendab see aga mängurite ja sisuloojate jaoks?
Kõigepealt on oluline mainida, et tegu ei ole Zen 2 mikroarhitektuuril põhineva CPU-de põlvkonnaga, vaid Zen+. Kui esimesed Ryzen protsessorid kasutasid 14 nm tootmistehnoloogiat, siis Zen+ põhineb 12 nm-il. Zen 2, mida oodatakse tuleval aastal, peaks olema järgmine tõsine hüpe AMD jaoks – Zen+ on vaid vaheaste.
See aga ei tähenda, et tegu ei ole heade protsessoritega. Ryzen 2000-seeria CPU-d on oma eelkäijatest igas aspektis paremad… kuid mitte 20% võimsamad, nagu paljud entusiastid tahaksid. Kui eelmisel aastal ilmunud CPU-sid sai ülekiirendada umbes 4 GHz-ni, siis uusi saab viia umbes 4.2-ni. Lisaks sellele on uued 400-seeria emaplaadid võimelised toetama märgatavalt kiiremaid operatiivmälusid, mille taktsagedusel ja CAS latentsi näitajail põhineb Zen mikroprotsessori osade omavaheline suhtlus.
Need uuendused – lisaks korralikule automaatsele ülekiirendustehnoloogiale, nimega XFR 2 (extended frequency range 2) – võimaldavad Ryzen 2000 seerial olla keskmiselt 8-12% võimsam eelmisest põlvkonnast, mis viib neid Inteli Coffee Lake mikroarhitekuurile palju lähemale, eriti mängudes.
Kõikides mitte-mängu testides ja rakendustes on Ryzeni protsessorid aga alati Inteli omadest paremad olnud, suures osas tänu suuremale tuumade arvule. Mängudes on eelmise põlvkonna Ryzen keskmiselt 10% aeglasem. Zen+ mikroarhitektuuriga on AMD suutnud minimaliseerida seda jõudluse vahet ning veelgi suurendada enda CPU-de „päris töö“ tegemise võimsust.
Suurepäraseks näiteks on voogedastamine – Inteli võimsaim tavakasutajatele mõeldud Core i7-8700K saab näidata rohkem kaadreid sekundis, kuid heas kvaliteedis pildi läbi interneti saatmisel jääb ülekiirendamata protsessor hätta. Ryzen 2700X aga, sõltumata väiksemast kaadrisagedusest, näitab sujuvat pilti nii voogedastuse vaatajatele kui ka mängijale.
Kellele siis see Ryzen 2 mõeldud on? Kui on tegemist ainult mängude jaoks mõeldud arvutiga, siis jääb Intel ikkagi põhiliseks valikuks. Kui on aga arvutiga plaanis näiteks videoid tegema hakata, või tekib huvi voogedastamise vastu, poleks Ryzen 2 mitte ainult mõttekam, vaid ka odavam valik. Vastavaid protsessoreid saab panna nii vanadesse 300-seeria kui ka uutesse 400-seeria emaplaatidesse, lisaks sellele tulevad kõik Ryzen 2 CPU-d koos jahutiga ning on ülekiirendatavad.
AMD on teinud viimase aastaga tublit tööd – Intel oli sunnitud oma Coffee Lake ja SkyLake-X platvorme varem käima panema just Ryzeni populaarsuse tõttu. Sõltumata sellest, et Ryzen 2 maailma ümber ei pööra, pakub see neljatuumaliste arvutite omanikele väga head uuendusvõimalust. 240€ eest on võimalik saada 6 tuuma ja 12 lõimet Ryzen 5 2600X näol ning 340€ eest 8 tuuma ja 16 lõimet Ryzen 7 2700X näol.
Laiema ampluaaga inimestele on Ryzen 2 mõttekaim valik, sõltumata Inteli liidripositsioonist kaadrisagedustes.
Allikad: GamersNexus, TechSpot
Värske ⚡
-
Teine Tase 502 × Kes teeb paremaid mänge: eestlased või lätlased?
Oleme tänavu korduvalt rääkinud headest Eestis loodud videomängudest. Millega aga tegelevad meie lõunanaabrid? Piilume piiri …
-
Ludoloogia logi: militaarmasinatega meestepäev
Head meestepäeva! Täna taas mänguteemast, mis kõnetab pigem meessugu – lendavad militaarmasinad. „Top Gun: Maverick“ …
-
Ära mängi seda mängu ei kümneka, viieka ega isegi kaheka eest!
Unknown 9: Awakening on osa Bandai Namco laiemast multimeedia frantsiisist. Seda maailma katavad raamatud, koomiks, …