ARVUSTUS: NBA 2K Playgrounds 2

NBA Playgrounds, möödunud aasta üks suurimaid üllatajaid, on tagasi! Korvpallifännid olid aastaid oodanud korraliku arkaadkossu ja meie minimaalsed vajadused said rahuldatud.

Läbi tule ja vee tulnud seeria teine osa leidis endale mõneti üllatava kamraadi 2K Sportsi näol. Hirmud kaasnevatest mikromaksetest ning virtuaalvaluutast kogusid hoogu, kuni saabus 16. oktoober ning kõik üllatusid, et viimastel on tänavuses Playgroundsis põhimõtteliselt olematu roll.

Nüüd aga kõigest lähemalt. NBA 2K Playgrounds 2 ei ole minu arvates uus mäng ja seda mitmel põhjusel. Teoses pole mehaaniliselt mitte midagi muutunud – usun, et kui näidata mängupilti spordivõõrale mängurile, ei tehtaks tänavusel ja mullusel teosel vahet. Samas ei ole tegemist negatiivse faktoriga, kuna peab tunnistama, et see on kuradima lõbus ning miks muuta midagi, mis töötab? Jah, ma tean… see ei ole NBA Street ega kaootiline Jam, kuid andes au arendajale, Sabre Interactive’ile, see polegi nende taotletud eesmärk. Kõik väljakul toimuv on seega tugevas enamuses samasugune eelnenud aasta analoogiga, mõninga mööndusega pallurite boonuseid andvates võimendustes.

Küll aga võib välja tuua mõjud, mida 2K on arendajale avaldanud. Suuresti on laienenud mängu heliline, eriti muusikaline kvaliteet. Samuti on läbi väljaandja omandatud paljude NBA praeguste ja endiste korvpallurite õigused, keda mängu tuua. Nii leiame enam kui nelisada pallurit, keda arendada kõrgeimale, teemanttasemele.

Sellega jõuamegi Playgroundsi eesmärgini, milleks võiks olla kõikide mängijakaartide lahtilukustamine ja seejärel rutiinne ning halastamatu nühkimine, et kultiveerida need sellele kõige läikivamale tasemele. Ja rutiinset nühkimist on siin küll ja veel… õigemini järele mõeldes… ega selles teoses polegi midagi enamat kui RUTIINNE NÜHKIMINE. Blokeeri viis viset, taba sada kolmest, võta nelikümmend üheksa lauapalli, saavuta kümme resultatiivset söötu ja nii edasi, ja nii edasi… Igal mängijakaardil on neli taset, mis arenevad esiteks läbi kogemuse, mida kogutakse kohtumistega ja seejärel läbi eeltoodud ülesannete, mida tuleb hiigelpeadega saavutada.

Õnneks on lisaks traditsioonilistele mitmikmängulaadidele uuendatud ka üksikmängu variante. Esmakordselt tutvustatakse hooaegu, mida meeskonnaga võimalik läbida. Sesoon koosneb 14 tavakohtumisest ja kolme võiduni mängitavast playoff-seeriast. Keskmiselt võttis ühe hooaja läbimine umbes poolteist kuni kaks tundi ning oli mõnusalt tempokas. Kogu eelneva võidukal läbimisel saab mängija auhinnaks antud NBA meeskonna legendaarse mängijakaardi, mida seejärel, oeh, monotoonsete tegevuste kordamisega arendama hakata. NBA 2K Playgrounds pakub võimalust osta virtuaalvaluuta (loe: päris raha) eest kõik mängijakaardid korraga. Õnneks on 2K rahahaid antud ihnusega mööda lasknud ning sisuliselt puudub nõue ostu sooritamiseks. Ükskõik millist mängulaadi eelistades kogutakse kaardipakkide avamiseks kasutatavaid mängupunkte piisava kiirusega, millest tulenevalt ei teki tegelikku vajadust kasutada oma reaalset saiaraha.

NBA 2K Playgrounds 2 on arkaadkorvpall, mille oleksime pidanud saama eelmisel aastal, sest põhimõtteliselt on tegemist mahuka lisapakiga esimesele osale. Nüüdseks on parandatud ka vead, kus viskeajastusindikaator oli mõningate mängijate puhul alati punane ning heli kadus täielikult. Halastamatu rassimine kaartide lahtilukustamise eesmärgil iseenesest sobib teose tempoga ning tõelist korvpallisõpra ei tohiks segada. Lisades siia veel asjaolu, et kuna tegemist on üsna mõistlikut hinnasilti kandva teosega, usun, et iga korvi-, palli- ja rõngafanaatik peaks enda toosi arkaadilikku lõbu kätte saama.

Nimetan kõnealust mängu edaspidi allalaadimisaega sisustavaks teoseks, ehk kui parajasti laeb Red Dead Redemption 2 ennast konsoolis alla, saab visata kiire pilgu peale NBA Playgrounds 2-le ning aeg läheb nagu lennates.