Nintendo Wii U ja selle tehnoloogilised eripärad

Nintendo Switch on vaieldamatult üks populaarsemaid konsoole, eriti arvestades, et masinat on müüdud üle 55 miljoni eksemplari ning seda vähem kui kolme aastaga. Switchi eelkäija polnud aga üldsegi nii edukas.

Nintendo Wii U müüs konsooli viie eluaasta jooksul vaid veidi üle 13,5 miljoni. Sel oli päris mitu huvitavat põhjust, kuid konsooli tehnoloogiline taust mängis siin kõige mõjuvamat rolli.

CPU ehk tsentraalprotsessor

2011. aastal olid Wii U põhikonkurendid umbes viis aastat vanad Xbox 360 ja PlayStation 3. Paljud ootasid Nintendolt suurt hüpet järgmisesse põlvkonda. Kahjuks aga seda ei juhtunud ja seda just konsooli sisse pandud CPU tõttu. Tol ajal maailma üks võimsamate protsessorite tootja, IBM, olevat teinud Nintendoga koostööd ning Wii U ilmumise hetkeks arvasid paljud entusiastid, et IBM-i poolt disainitud ülivõimas kiip võimaldab Nintendo seadmel olla kõikidest turul olevatest seadmetest kiirem. Tulemuseks oli aga Espresso kolmetuumaline CPU, mis jooksis vaid 1,24 GHz-il.

Miks oli Espresso nii nõrk? Oluliseks põhjuseks peetakse selle arhitektuuri, mis oli väga sarnane IBM PowerPC 700-seeriale. Kahjuks aga oli kõnealune arhitektuur välja arendatud aastal 1997, mis esmapilgul ei tundu nii hull, kuid arvestades tehnikamaailma tiigrihüppelist arengut viimastel aastakümnetel, annab see ikkagi väga tunda. Paljud arendajad olid Wii U protsessoris niivõrd pettunud, et keeldusid oma mänge konsoolile toomast, mis tekitas nõiaringi – vähem mänge viis väiksemate müüginumbriteni, mis tähendas, et konsoolile tuuakse üle veelgi vähem mänge, mis jälle vähendab müüginumbreid.

Mängijale ja Nintendo fännile oli tollel protsessoril aga üks ülisuur eelis, mida Nintendo Switchi omanikud kurvalt taga nutavad – loomulik riistvaraline tagasiühilduvus. Mina kui Switchi omanik olin pikka aega suurfima peale kuri, kuna ma ei saanud isegi oma raskelt teenitud raha eest uhiuuele konsoolile vanu klassikalisi Nintendo teoseid osta. Olin kuri hetkeni, kui sain aru, et Nintendo ei taha pakkuda meile mitte-ideaalset tarkvaralist emulaatorit, eriti võrreldes Wii U riistvaralise lahendusega. Loodetavasti jõuab Nintendo rahuldava lahenduseni enne oma järgmise konsooli ilmumist.

GPU ehk graafikaprotsessor

Kogu negatiivsus Espresso CPU osas oli tegelikult tasakaalustatud ATi Radeoniga koostöös arendatud GPU-ga, mille nimeks pandi vägagi sobilik Latte. Kuigi nimi vihjab millelegi lahjale, on reaalsuses tegu omal ajal ülivõimsa HD 4000-seeria ehk R700 arhitektuuril põhineva graafilise kiibiga. HD 4870 ja 4890 olid 2000ndate lõpus ühed kiiremad, energiasäästlikumad ja kauakestvamad kaardid. Tegu ei olnud muidugi jõudluselt võrdväärse kiibiga, kuid sellest sõltumata said Nintendo fännid kogeda imeilusat graafikat just tänu sellele graafilisele lahendusele.

Antud arhitektuur võimaldas ka Wii U üht silmapaistvamat omadust – võimalust nautida videomänge konsooli kontrolleri peal. See iseärasus ei olnud küll ideaalne, kuid võimaldas Nintendol arendada sellest ideest välja palju mugavama ja kenama Switchi lahenduse.

Kahjuks aga, nagu kirjutasin pudelikaela efekti artiklis, ei ole võimalik tekitada head mängukogemust vaid ühe võimsa komponendiga, eriti kui tegu on nõrgema CPU-ga. Tulemuseks oligi situatsioon, kus Wii U peal jooksid hästi vaid Nintendo isetehtud teosed ning paljud kolmandate stuudiote poolt arendatud mängud jooksid väga kehvasti kui üldse.

Loo lõpetuseks tuleb kindlasti mainida Wii U olulisust Nintendo jaoks. Nende viie aasta jooksul, eriti peale Wii ootamatut ja hullumeelset edukust, olid Nintendo ja kompanii toonane tegevjuht Satoru Iwata tagasihoidlikud ning kriitikale avatud – 2015. aastal alandas mees oma palka 50% võrra. See oli vastuseks mitte ainult Wii U, kuid ka pihukonsooli 3DS ebaedule.

Pärast kõnealust valulikku perioodi otsustas Nintendo (koostöös graafilist maailma juhtiva NVIDIA-ga) kombineerida pihu- ja kodukonsooli ning tulemuseks saimegi Switchi. Võib ka öelda, et tegemist oli Satoru Iwata viimase projektiga, kuna mees lahkus ootamatult meie hulgast 2015. aasta juulikuus, kaks aastat enne Switchi turule jõudmist ning selle pöörast edu. Iwata oli mitte ainult suurepärane tegevjuht, kuid ka mängur, programmeerija ja lihtsalt hea inimene.

Wii U aga läheb ajalukku kui Nintendo kõige ebapopulaarseim konsool. Kui muidugi mitte arvestada Virtual Boyd…

Artikli taustapilt pärineb iFixiti Wii U lahkamisjuhendist