Avatud maailmaga Mirror’s Edge Catalyst alustab parkuurimist veebruaris

Varasemalt juba uue pealkirja ja värske sisututvustuse osaliseks saanud Mirror’s Edge’i järjelugu ilmub 23. veebruaril. EA näitas oma E3 pressikonverentsi ajal tutvustavat videot mängu peategelase Faithi pilvelõhkujaid täis maailmast ning õnneks pikiti eelrenderdatud klippide vahele ka hulganisti kaadreid mängust endast ja nähtuga võib rahule jääda.

Mirror’s Edge Catalyst põhineb mängu arendaja DICE (Battlefieldi seeria) jaoks tuttaval mootoril Frostbite 3 (Battlefield 4, Dragon Age: Inquisition ning alles ilmuvatest mängudest Need For Speed, Star Wars: Battlefront ja Mass Effect: Andromeda). Sellega on Mirror’s Edge kolinud ka praegu laialt kasutatavalt (Batman: Arkham Knight) Unreal Engine 3-lt viimase aja parima võimekusega mootorile üle ning see lubab muuta Faithi maailma aina värvikirevamaks (juba esimene ehmatas oma värvikontrastidega) ning samas kasutada erinevaid ilmastikuefekte, mis muudaksid klaasi ja betooni täis maailma senisest kordades elavamaks. Presentatsiooni käigus näidatud videos on näha Faithi liikumas propagandaposterite ja temast kiiresti mööduvate akende poolt valgustatud vihmases öös. See kõik nägi välja nagu Battlefield 4, kus saaks parkuurida.

Ühtlasi tehti selgeks, et tegu pole ei järje ega eellooga, vaid mäng keskendub eelkõige Faithi karakteri arengule. Esimese osa lugu keskendus tööstusspionaažile ja suurele vandenõule, aga sellest ei mäleta ma enam midagi konkreetset. Minu mälestused on täis eredalt valgustatud maailma ning imelist parkuurimist. Teise osa puhul on lugu samamoodi esikohal nagu Faithi liikumisvabadus selles suures katuseid täis keskkonnas. Võitlus suurkorporatsioonide vastu on küll alles, kuid seekord on loosse segatud ka ilmselt isiklikust tragöödiast tulenev kättemaks. Ühtlasi pole enam võimalik soovi korral tulirelva haarata, et rusika- ja jalalöögid kuulidega asendada – DICE teatas, et relvi ei saa seekord mängus üldse kasutada. Mängumehaanika põhineb ainult Faithi pidevas liikumises ja sellest tulenevas võimes vaenlased kiiresti pildituks lüüa.

Mirror’s Edge Catalyst koosneb küll lugu arendavast põhimissioonist, kuid nende vahel on võimalik sooritada ka igale avatud maailmaga mängule omaseid kõrvalmissioone nagu näiteks ühest teisest parkuurmismängust Dying Light tuttavad aja peale jooksmised ja parkuurimised ning Far Cry 4-st tuttavad kõrgete tornide otsa ronimised, et häkkida linna kontrolliva korporatsiooni propagandat täis reklaamtahvleid ja asendada need süsteemi õõnestavate sõnumitega.

See „avatud maailm“ on muidugi suhteline, aga DICE andis mõista, et seekord on vabadus palju suurem. See tähendab näiteks, et teatud piirkonnad avanevad pärast kindla arvu missioonide täitmist. Lisaks on kõik piirkonnad vabalt läbitavad, neid ei piira laadimisajad ega nähtamatud seinad. Miks suhteline? Kuidas muuta peaasjalikult hoonete katustel toimuv sündmustik suuremaks? Esimeses osas liikus lugu ka koridoritesse, maa-alustesse tunnelitesse ja metroojaamadesse. See on samuti olemas teises osas, kuid nüüd ei paista läbi tasemete liikumine olevat nii kinnine, vaid iga ala on võimalik uuesti külastada, sest seal on alati midagi teha. Seekord on rohkem loomingulist avastamisrõõmu, mida saab suurendada iga mängija oma isikliku tempo järgi.

Poleks arvanud, et Mirror’s Edge sobib avatud maailma formaati, aga tundub, et DICE saab sellega hästi hakkama. FedEx kullerid saavad endale nüüd videomängu, mis lubab murda välja nende tavapärasest rutiinist.

Mirror’s Edge Catalyst ilmub järgmise aasta 23. veebruaril nii praegustele konsoolidele kui ka arvutile.

Allikad: Mirror’s Edge, Polygon, DualShockers