Strider

Puhtalt mehisest vaatevinklist uurituna – kas saaks olla midagi ägedamat kui ninjad ja robotid? Ainuüksi mõte kahe maailma kokkupõrkest ajab kuklakarvad püstisesse seisundisse, ent tänu videomängude eksisteerimisele on alati olemas võimalus, et imelistest lapsemeelsetest unistustest saab reaalsus. Enam ei pea keegi pead murdma, milline sedalaadi maailm välja näeks, sest meid on õnnistatud. Tuhast tõusis Strider, klassikaline vanakooli arkaadimärul uues kuues.

Futuristliku maailma superagentide agentuuri ridadesse kuuluv Strider Hiryu teeb pea et igale ninjale silmad ette. Ta on kiire, krapsakas, hüppab kõrgele ja on surmavalt ohtlik. Hiryu mõõk on terav ning lõikab läbi kõigest, mis tema teele ette jääb. Kuigi tema teele jäävad vaenlased ei ole lihast ja luust, vaid palju tugevamast, metalsest materjalist, on nende surm möödapääsmatu paratamatus. Hiryu on oma töös niivõrd hea, et võib jätta ruumi edevusele – mehe tuules lehviv punane sell on tegelikult hologramm!

Strider on kiiretempoline, loogiline ning, mis kõige tähtsam, ääretult lõbus mäng. Kuigi avastamisrõõmu suures osas sirgjooneline platvormikas väga palju ei paku, peaks lõbufaktorist piisama, et mängu eest raha välja käia ja enda laspepõlveunistused täide viia – näha robotite ja ninjade poolt ühiselt täidetud maailma. Taskukohasus ja kättesaadavus räägivad soovitusele ainult kaasa – mängu on võimalik saada pea et igal mõeldaval koduarvutil ja konsoolil.

Välja arvatud Wii U. Wii U peale ei tehta mänge…