Martini TOP5 oodatuimat mängu aastal 2016

Aasta 2015 oli täis suurepäraseid videomänge ning käesolev 2016 tundub esmapilgul samuti rohkelt positiivseid üllatusi täis olevat. Kuid milliseid mänge ootame kõige enam? Mitmed Level1 kollektiivi liikmed otsustasid kirja panna TOP 5 oodatuimat mängu, mis käesoleva aastanumbri sees ilmavalgust näevad!

Kätte on jõudnud uus aasta ja seega on aeg asuda mänguriiulisse värskete teoste tarvis ruumi rajama. 2016 tõotab tulla mitmekesine videomänguaasta, mis peaks pakkuma midagi huvitavat igat masti mängunautlejale. Järgnevad viis mängu, mida mina alanud aastast kõige pinevamalt ootan.

Deus Ex: Mankind Divided

2011. aasta Deus Ex: Human Revolution osutus nauditavaks teoseks, mis suutis vana seeria uuesti mängijate huviorbiidile lennutada. Kummitusena vaenlaste ridade vahele imbumine ning siis sama märkamatult uuesti kadumine oli ülimalt nauditav ning kuigi Human Revolution suutis paaris kohas komistada, ei rikkunud kitsaskohad hästi töötavat ja nauditava narratiiviga mängu.

Sellest tulenevalt on lootused kõrged ka käesoleva aasta 23. augustil poelettidele jõudva Deus Ex: Mankind Dividedi osas. Ka seekord leiab mängija end Adam Jenseni augmenteeritud kingadest, kuid aspekt, mis mind mängu juures vast kõige enam intrigeerib, on selle tegevuse toimumispaik – 2029. aasta Praha. Ei ole just palju düstoopilises tulevikus aset leidvaid videomänge, mis leiavad aset eelkõige keskaegse väljanägemisega kuulsust kogunud linnades. Sestap ootan huviga, milliseks kujuneb Eidos Montreali nägemus Tšehhi pealinna futuristlikust keskaja sugemetega miljööst. Erinevalt Human Revolutionist on järje loojad väitnud, et Mankind Divided pakub seekord ka tõepoolest võimalust läbida kogu mäng ilma ühtegi elu võtmata ning saab olema huvitav näha kui loovat mõtlemist see saavutus mängijatelt nõuab. Hiilimine pole mõistagi ainus lahendus ja rahutumad hinged saavad alati ka püssirohu ning musklijõu peale lootma jääda. Nagu alati, on ka seekord valik mängija enda kätes.

Firewatch

Alates 2014. aasta märtsist, mil Firewatchi esmakordselt maailmale tutvustati, olin ma veendunud, et tahan seda mängu mängida. Olen alati lugu pidanud eelkõige loopõhistest tugeva narratiiviga mängudest ning Firewatch tundub langevat just õigesse kategooriasse.

Mängu tegevus leiab aset 1989. aastal Wyomingi paksude metsade sügavuses. Peategelaseks on Henry, kohaliku looduspargi verivärske tuleohutuskontrolör, kes asub ametisse vahetult pärast aasta varem aset leidnud suuri metsatulekahjusid. Juba esimesel tööpäeval hakkab aga metsas toimuma midagi kahtlast ning mõistagi on Henry töö välja selgitada, mis on aset leidmas. Mehe ainsaks kaaslaseks on kolleeg nimega Delilah, kellega ta suhtleb läbi raadiosaatja. Delilah’ga vestlemine tundub olevat üks Firewatchi keskseid aspekte ning Henryl saab olema võimalik oma kaaslasega suhelda mitmetel erinevatel teemadel, kuid ka kommenteerida erinevaid objekte ja nähtusi, mida ta metsas ringi liikudes kohtab. Lisaks huvitavana tunduvale loole on Campo Santo suutnud Wyomingi laantele anda ka kaunilt kirka väljanägemise, mis on modernsete pruunikas-hallide mängude seas pigem harv nähtus. Firewatch ei lase ennast ka kaua oodata ja saabub PlayStation 4, PC, Linuxi ja Maci kasutajateni juba 9. veebruaril.

Dishonored 2

Dishonored jõudis mängijateni 2012. aastal ja suutis uut elu sisse puhuda aina üheilmelisemaks muutuvasse hiilimismängude žanri. Kuigi mängu lugu ei olnud midagi erilist, suutis mängitavus selle mitmekordselt korvata võrratu mehaanika ja meeldejääva mitmekülgsusega.

Seda enam on põhjust rõõmu tunda eelmisel E3-l avalikustatud Dishonored 2 üle. Teisele ringile naaseb esimese osa peategelane Corvo Attano, kuid Arkane Stuidos on väitnud, et lisaks temale on seekord mängitava tegelasena kohal ka Emily Kaldwin, kohaliku kuningriigi valitsejanna, kes esimeses mängus figureeris vaid kõrvaltegelasena. Mängu käigus läbivad Corvo ja Emily samu missioone, kuid erinevatel viisidel ning erinevate võimetega, mis peaks lisama Dishonored 2 korduvväärtust. Lisaks sellele pidavat olema järg ka oma eelkäijast raskem, mis võib tähendada näiteks mängija kiiremat avastamist patrullivate vaenlaste poolt. Täpsemalt saame teada aga siis kui mäng lõpuks meie masinatesse potsatab. See peaks juhtuma millalgi 2016. aasta jooksul, platvormideks on Xbox One, PlayStation 4 ja PC.

Mass Effect: Andromeda

Alates 2007. aastast, mil Mass Effecti triloogia esimene osa mängijateni jõudis, on selle seeria teosed olnud minu mänguriiulis olulisel kohal. Shepardi ja tema kaaskonna ponnistused universumi päästmiseks olid niivõrd kaasahaaravad, et oli lihtne ennast neisse terveteks päevadeks ära kaotada. Ja seda vahel ka juhtus.

On seega igati arusaadav, et minu jaoks oli Mass Effect: Andromeda ametlik väljakuulutamine möödunud E3-l rõõmus sündmus, ja seda kahel põhjusel. Esiteks, jätkub üks minu poolt palju mängitud ning palavalt armastatud videomängusaagasid. Teiseks, võib olla suudab Andromeda vähemalt osaliselt kokku põimida Mass Effect 3 pettumustvalmistava finaali poolt lahti jäetud otsi. Ma pole tõenäoliselt ainukene, kelle jaoks seeria kolmanda osa lõpp ei olnud rahuldustpakkuv ning kuna Andromeda tegevus leiab väidetavalt aset pärast originaaltriloogia sündmustikku, on alust loota, et Shepardi ja tema kaaskonna saatusele heidetakse natukene vägagi vajalikku valgust. Peale selle, et neljandas osas naaseb seeriasse esimese Mass Effecti fännilemmik, kuuerattaline kuukulgur Mako, ja asjaolu, et Andromedaga tuleb kaasa mitmikmängu komponent, teame me uuest Mass Effectist veel vähe. Mäng peaks PC, Xbox One’i ja PlayStation 4 kasutajateni jõudma 2016. aasta neljandas kvartalis.

Adrift

Kosmoses aset leidvad mängud on valdavas enamuses kolossaalsed ja vägivaldsed. Stuudiod üritavad igati loogiliselt rõhuda maailmaruumi otsatule massiivsusele ja sellega kaasnevale potentsiaalsele variantide rohkusele – pakutakse võimalusi lennata planeedilt planeedile ja ühest galaktikast teisi, osaleda eepilistes konfliktides, mis mõjutavad tuhandete planeetide ja nende miljardite asukate elukäike. Mulle meeldivad sellised mängud, kuid on positiivne näha, et vahel proovitakse ka midagi teistsugust.

Adrift on esimese isiku vaates mäng, mis on meisterdatud Three Zero One nime kandva stuudio poolt ja leiab aset Maa orbiidil asuvas salapärase õnnetuse üle elanud hävinenud kosmosejaamas. Mängija astub komandör Alex Oshima rolli, kes tuleb teadvusele mõnda aega pärast jaama tabanud katastroofi ega mäleta juhtunust ühtegi detaili. Pidevaks probleemiks on hapnikuvarud, mida mängijal on võimalik täiendada rusudest hinnalisi balloone leides. Lootuses märgata teisi ellujäänuid, taastada kontakt Maaga ning võib olla isegi tagasi koju jõuda, asub Oshima läbi otsima kosmosejaama vrakki, et leida sellest midagi vähegi kasulikku ja kasutuskõlbulikku. Sarnaselt Firewatchile tundub ka Adrift olevat eelkõige olustiku- ja narratiivikeskne teos, mis pakub tähelepanelikule mängijale külluslikult avastamisrõõmu. Teos peaks PC, PlayStation 4 ja Xbox One’i kasutajateni jõudma millalgi käesoleva aasta esimeses kvartalis.

Mõistagi on keeruline jääda pidama vaid viie enimoodatud teose juures, kuid just need 2016. aastal (loodetavasti) ilmuvad mängud on suutnud enim minu tähelepanu köita. Ragnar on juba paberile ladunud tema poolt palavalt oodatud mängud, kuid millistele teostele soovid Sina kõige enam käed külge lüüa? Võta ette teekond kommentaariumisse ja anna teada!