fbpx

NBA videomängudega pole pikka aega seostunud sõna „Live“. Hädalised üritused tuua tagasi kunagist virtuaalväljakute valitsejat on lõppenud läbikukkumisega ning püüded taastada kunagist sära on muutunud juba naeruväärseks.

Viimati nautisin Live seeria toodangut 11 (!) aastat tagasi, mil ilmus NBA Live 07. Nüüd, 11 aastat hiljem ja peale korduvaid püüdeid, on EA Sports toonud seeria tagasi ning (nagu ka eelmistel kordadel) lubatakse palju. Veel demostaatuses allalaetav versioon leidis ilma igasuguste ootusteta tee minu Playstationi kõvakettale.

Üsna mahukas 20 gigabaidine esitlusversioon pakub kolme mängulaadi – „mängi üks mäng“, The One ja Pick-up mitmikmängulaad. Kui neist esimene ja viimane on üsna iseenesestmõistetavad, siis The One on EA Sportsi versioon mängija enda loodud karakteri karjäärist. Seekord astutakse vigastada saanud ülikoolimängija ketsidesse, kes proovib läbi alternatiivliigade tagasi profistaatusesse tõusta. Kahjuks pole veel täielikult arusaadav, kui lineaarse looga on tegemist ning kuidas see mõjutab tegelase arengut (või kas see seda üldse teeb). Mängitud viis mängu jätsid rollimänguliku hõngu, kus mängides teenisin kogemust, millega arendasin enda loodud mängijat… seejuures kogudes tuntust, millega saab avada kaste, millest saab erinevate tasemete varustust (tavaline kuni legendaarne tase). Kindlasti saame mängu narratiivsest osast rääkida pikemalt mängu väljatulekul peale 15. septembrit. The One mängulaad tundub olevat äärmiselt hästi tehtud ning vähemalt esmapilgul ei tohiks ennast ammendada nii kiiresti, kui seda teeb näiteks 2K seeria karjäärisimulaator.

Tegelikult pole mängulaadid see, millest rääkida tahtsin (olegugi, et vähemalt üks neist tundus väga paljulubav). Tahan rääkida korvpallisimulaatori olulisematest aspektidest – teose visuaalsest ja mängulisest poolest. Esiteks, NBA Live 18 demo näeb välja parim korvpallimäng seni. Kui millegi üle nuriseda, siis minimaalsete mängijate mudelite vigade üle. Näiteks Isiah Thomas (1,75m) ja Zach Lavine (1,96) tunduvad seistes peaaegu sama pikad. Seevastu mängijate tekstuurid on suurepärased! Väljakud, nagu Rucker Park ja Venice Beach, on teostatud fantastiliselt ning valgusefektid annavad mängupildile väga palju juurde ning selle eest ei saa ühtegi etteheidet teha. NBA 2K seeria peab tegema oma toote 2017. aasta väljalaskeks tugeva edasimineku, et vähemalt graafiliselt NBA Live seeriaga võistelda.

Jõuame oluliseima ja ka nõrgima lülini, mille tõttu on Live seeria eelmised mängud põrunud – mängu füüsikamootor. Kui antud hiiglasliku takistuskivi pole EA Sports juba aastaid suutnud ületada, siis tekib küsimus, et kas nad on seda lõpuks sellega hakkama saanud? Tegelikkuses kasutab NBA Live 18 sedasama Ignite mootorit, mida ka Live 14 . Küll aga on seda modifitseeritud tunduvalt… õigemini TUNDUVALT! Mängu suurim üllatus on see, kui hästi töötavad mängijate vahelised kontaktid nii maapinnal kui õhus. Kaitses saab väga mugavalt ja reaalsusele vastavalt panna keha mängija ning korvi vahele ja animatsioonid töötavad koos mootoriga suurepäraselt ning tulemus on tõepärane. Õhus toimuv kontakt on sama hea ning muutes enda viset poolelt hetkelt, saab vaatepilt olema võimas. Silma jäid mõned pealtpanekud, kus mängija nii-öelda libises läbi õhu, mis oli häiriv, kuid need olid pigem erandid ning üldist pilti ei rikkunud. Kokkuvõtvalt on pikkade aastate jooksul valmis ehitatud füüsikamootor mängus tegutsedes lihtsalt võrratu.

Kas NBA Live seeria on tagasi? Jah! Kui mängu täisversioon on kasvõi samal tasemel kui seda on demo, siis ütlen julgelt, et Live seeria on teinud comeback’i. Anname veel EA-l kuu aega mängu kallal mudida ja 2K Sportsil on aeg väriseda. Seda eriti, kuna olen viimaste aastate jooksul NBA 2K-le ette heitnud innovaatilisuse puudumist ning üsna kiiresti ammendavaid mängulaade. The One tundub Live 18 puhul antud (subjektiivsele) probleemile lahenduse leidnud. Septembri lõpuks on selge, kas EA suudab 2K korvpallitroonilt maha lükata, ta kõrvale istuda või ikka veel selle ees põlvitada, kuigi eelvaate puhul on viimane variant üsna ebatõenäoline.

Isiklikult loodan, et 2K vannub Live seerialle sel aastal alla ning võtab jalad perse alt välja ja hakkab enda võimalikku potentsiaali rakendama.