Hiljuti lasti Jaapanis välja Ryu ga Gotoku Kiwami 2Yakuza 6 mängumootoril töötav uusversioon Yakuza 2-st. Kuigi antud mängu lokaliseerimisest pole veel juttu olnud, on ta siiski sattunud mitme läänepoolse fänni diskusiooni keskpunktiks.

Yakuza 2 peetakse terve mänguseeria üheks parimaks peatükiks. Samal ajal olid paljud fännid pettunud Yakuza 6 uues mootoris ning kardavad, et uued fännid kogevad teise peatükki fantastilist lugu halvema mängitavusega. Et sellest diskussioonist paremini aru saada, vaatame korra lähemalt Yakuza 2 PS2-versiooni ning uusversioonide üleüldist suhet originaalidega.

Tihtipeale nimetatakse Yakuza 2 seeria parimaks mitmel põhjusel. Üks peamistest põhjustest on teose lugu. Tegevus leiab aset aasta peale esimese peatüki sündmusi. Seeria peategelane Kazuma Kiryu leiab end taaskord Tokyo allilma konflikti keskelt, ainult seekord on olukord veelgi tõsisem. Tokyo suurima yakuza-organisatsiooni juht lastakse maha ning on oht, et Osaka yakuza pered kasutavad hetke ära, et alustada suurt lahingut kahe linna allilma vahel. Kiryu kutsutakse appi, et leida uus liider ja et Osaka pered maha rahustada. Osakasse maabudes leiab ta aga mehe, kes on valmis tegema ükskõik mida, et Tokyo territooriumit endale saada, ning naispolitseiniku, kelle suur viha yakuza vastu on pärit minevikukogemustest, milles Kiryul võib olla oma osa.

Pean massiga kaasa minema ning nentima, et lugu on tõepoolest suurepärane ning seda tänu kergesti arusaadavale kesksele konfliktile ja selle all peituvale komplekssusele. Yakuza 2 tegelased on võrratult hästi kirjutatud ning lisavad suurele allilma konfliktile ohtralt inimdraamat. Mängu teiseks staariks peale Kiryu, on kindlasti ka Osaka yakuza perede liider – Kansai Draakon, Goda Ryuji. Ta näeb Kiryus (keda peetakse Dojima Draakoniks) suurt vastast, kuna ta leiab, et yakuza maailmas saab olla vaid üks draakon. Tegemist on kahtlemata mänguseeria parima antagonistiga, olles Kiryu rivaal nii loos kui ka läbi mängitavuse. Temaga on vaja võidelda mitmel korral ning iga kord on ta tugevam kui varem, just nagu mängijagi. Vaatamata sellele, et tema motiiv ei ole sügav ja et ta pole väga mitmekülgne tegelane, on ta tänu fantastilisele häälnäitlemisele ja stiilsele graafikale väga karismaatiline. Kuigi teda nähes tekib mängijal pinge, et tuleb raske bossivõitlus, tekib samal ajal ka rõõm, sest loo parimad hetked on need, kus Ryuji on lähedal.

Kõike seda on võimalik kogeda ka Kiwami 2-s, kuna lugu on muutmata. Originaalmängu teised tugevad küljed on aga natuke unikaalsemad. Yakuza seerias on iga järgmine mäng parem kui eelmine – arendajad õpivad tihtipeale oma vigadest, lisades uusi asju iga peatükiga. Selle tulemusena oli kvaliteedihüpe esimesest Yakuzast teise massiivne. Esimene osa oli suhteliselt rafineerimata ja väike PS2 mäng, mis vaatamata oma heale loole ning mängitavusele kannatas halva lokaliseerimistöö ning ülesehituse tõttu. Yakuza 2 aga parandas pea kõik vead, mis olid esimeses mängus – Kiryu sai nüüd võideldes rünnata igas suunas (esimeses sai rünnata ainult otse), seeria tuntud Heat Move’e oli teises osas mitukümmend korda rohkem kui esimeses ning bossivõitlused olid palju ausamad väljakutsed. Lisaks sellele oli Yakuza 2 lokaliseerimistöö väga hea, säilitades Jaapani originaalist väga palju ning saades lahti esimest mängu vaevanud dubleerimisest. Graafika ja muusika on samuti märkmisväärsed, omades stiili, mis annab mängule aegumatu kvaliteedi.

Kui Yakuza 2 on ülimalt hea PS2 mäng, miks siis tuntakse suurt küünilisust uusversiooni vastu? Palju sellest on seotud Yakuza 2 müügiga. Tegemist oli vägagi hilise PS2 väljaandega, mis oli samal ajal järjelugu ühele nišimängule. Selle tõttu ei müünud kõnealune teos hästi ning seda ei toodetud ka väga palju. Kui otsida endale kasutatud versiooni mängust, siis peab olema valmis suhteliselt palju raha kulutama. Seega on Yakuza 2 olukorras, kus ta on paljude fännide lemmik, kuid on samal ajal ka kindlasti seeria peatükk, mida on kõige vähem mängitud. Paljud, kes on originaaliga tuttavad kardavad, et inimesed otsustavad Kiwami 2 kasuks, kuna too on uuem, parema graafikaga ja lihtsamini kättesaadav, ning jäävad selle tõttu ilma originaalmängu võlust. Kas selline seisukoht on aga õigustatud?

Tänapäeval on uusversioone palju ning see on tekitanud segadust. Niinimetatud HD-väljaannete puhul räägitakse tihti, et tegemist on mängu „parima versiooniga“, kuna originaalmängu mängitavus on muutmata, lihtsalt graafika näeb parem välja või on lisaks uuendatud paari pisiasja. Sellised väljaanded on kasulikud, kuna see lubab uutel inimestel proovida vanemaid mänge ilma, et nad peaksid harjuma ümber vanema graafikaga või ostma vana konsooli. Peab aga võtma arvesse, et Kiwami 2 pole kõigest uus, kõrgema resolutsiooniga väljalase originaalmängust – tegemist on ikkagi täiesti nullist tehtud uusversiooniga, mille ainus originaaliga ühendav faktor on lugu. Sellelaadsed uusversioonid ei ole mõeldud originaali asendajaks, vaid pigem uue tõlgendusena.

Fännide mure on arusaadav, kuid natukene kohatu. Kiwami 2 ei ole Yakuza 2 ning ei üritagi seda olla. Tegemist on uue tõlgendusega klassikalisest mängust. Siinkohal võib paralleele tõmmata Resident Evili mänguseeriaga. Resident Evil 4 on näinud uut väljalaset pea iga konsooliga ning iga versioon on muutunud paremaks ja paremaks. Mängitavus püsib samana, kuid graafika on tunduvalt paranenud ning originaalmängu 30 kaadrit sekundis on kahekordistunud. Kuna Resident Evil 4 on olemas pea igal konsoolil, siis on ta kergesti kättesaadav nii vanadele fännidele kui ka uutele mängijatele.

Samas seerias on ka uusversioone. Esimesest Resident Evilist on kaks versiooni – 1996. aasta originaalmäng ja 2002. aasta uusversioon. Tegemist on kahe vägagi erineva tõlgendusega ühest kesksest ideest, mis peegeldavad oma valmimise ajajärku. Lugu ning ülesehitus on suuresti samasugused, kuid kõik muu (süžee, graafika, muusika ja mängitavus) on täiesti teistsugused. On raske öelda, et üks oleks teisest otseselt parem või et üks asendaks teist. Kiwami 2 kuulub pigem siia kategooriasse.

Kiwami 2 on vaid üks mitmest juhtumist, kus uusversioon on saanud palju kriitikat originaalmängu paadunud austajatelt. Fännid peavad aga arvestama, et kõik, kes tahavad Yakuza 2 mängida, saavad seda jätkuvalt teha. See on muidugi raske, kuid raskus ei tulene Kiwami 2 olemasolust. Peaksime pigem olema õnnelikud, et tolle peatüki imeline lugu ning fantastilised tegelased jõuvad nüüd uute mängijate ette, mis siis, et uues kuues. Parim oleks, kui SEGA laseks välja Ryu ga Gotoku 1&2 HD Editioni, mis sisaldaksid endast kõrge resolutsiooniga väljaanded esimesest kahest peatükist. Senikaua. kuni seda aga ei ole, peab leppima, et Yakuza 2 (nii imeline kui ta ka ei oleks) on raskesti kättesaadav mäng. Sellele vaatamata on ta siiski olemas ning suudab koos Kiwami 2 eksisteerida.

Olles originaalversiooni mänginud võin ma seda julgelt soovitada, kuna selle läbimine oli üks parimaid mängukogemusi, mis mul on eales olnud. Olen aga uusversiooni suhtes optimistlik, isegi kui mängimiskogemus on täiesti teistsugune. See on pigem hea, sest Yakuza 2 olen ma juba kogenud ning sama tunne ei ole kordusel pooltki nii hea. Kiwami 2 aga võib pakkuda midagi täiesti uut, mis võib nii uutele mängijatele kui ka vanadele fännidele südamelähedaseks saada.